KONTROLLI I Kampaania Ole Meheks kutsub kõiki mehi üles õigeaegselt arsti juurde jõudma

Kogemusnõustaja Ivar Seeland kutsub kampaanias Ole Meheks kõiki mehi ja miks mitte ka nende kaasasid üles, et mehed jõuaksid õigeaegselt arsti juurde, olemaks kindlad, et neil pole eesnäärmega probleemi või siis avastamaks vähi võimalikult varajases staadiumis. Ivar on ise tervenenud ja taastunud kahest kasvajast ning teab, millised hirmud ja teadmatus ootab ees inimesi, kes on saanud sama diagnoosi.

Kes on kogemusnõustaja?

Kogemusnõustaja on Ivari sõnul inimene, kelle elus on olnud raskeid aegu/kogemusi ning ta on teadlikult läbi töötanud oma isikliku elukriisist taastumise kogemuse. Lisaks on osalenud ka kogemusnõustaja väljaõppe koolitusel. „Kui kõik need kolm tingimust on täidetud, saab nõustaja hakata pakkuma abi ja tuge sarnase teemaga kriisis olevatele inimestele. Näiteks on inimese elus mingi valus teema (lein, paanikahäired, sõltuvus, raske haigus, autoavarii, puue, vanglakogemus, vägivald, tulekahju, lahutus jne), siis peale kogemusnõustaja koolitust ja oma isiklikust kogemusest taastumist on tal võimalus hakata toetama sarnase saatusega inimesi. Kogemusnõustamine on aastast 2014 Eestis ametlikult tunnustatud aitamistöö meetod. Aastast 2016 on kaasatud kogemusnõustamise teenus nii Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenuste kui Töötukassa teenuste hulka,“ selgitab ta.

Oma seniste praktikaklientide ja esimeste klientidega suhtlemisel ja nõustamisel on Ivar jõudnud arusaamisele, et selline teenuse vorm on lausa karjuvalt vajalik. „Kuulen järjest, kuidas eesnäärmevähi patsiendid on täna jäetud meditsiini poolt infosulgu nii enne ravivaliku osas otsuse tegemist, kui ka peale operatsiooni väga oluliste ja delikaatsete nõuannete osas,“ tõdeb ta ja lisab, et probleeme nagu inimesigi on väga palju ja väga erinevaid. „Täna on olukord meie meditsiini patsiendi toetussüsteemis suhteliselt nadi, kui mitte öelda olematu. Patsiendile öeldakse diagnoos viimasel ajal (minu klientide info kohaselt ca 80% juhtudest) telefoni teel? Võibolla on see seotud Covidi leviku kartusega, kuid patsiendile on sellisel kujul diagnoosi saamine veelgi suurem trauma. Pakutakse välja raviaeg ja nii jääb patsient pikaks ajaks omapäi ning “dr Google” meelevalda. Sealt võib see õnnetu inimene leida sadu lugusid ja väga erinevat infot alates õnnelikest edulugudest kuni väga süngete stsenaariumideni – ole meheks ja sõelu sealt siis endale see õige info välja,“ lausub Ivar.

Valdavalt kasutatakse Ivari sõnul Eestis siirdeid mitte omava eesnäärmevähi puhul radikaalset prostatektoomiat ehk eesnäärme täielikku eemaldamist operatsiooni abil. Siit saavad alguse aga rida väga delikaatseid ja isiklikke probleeme, alates uriini pidamatusest kuni erektsiooni probleemideni. „Minu väga suureks üllatuseks kuulevad enamus patsientidest suures osas selle kohta abistavat ja toetavat infot alles minu kogemusloost. Miks on olukord selline, ei oska öelda. Ise kaldun arvama, et meie arstid on täna väga ülekoormatud ning lihtsalt puht füüsiliselt ei jõua tegelda patsientide nii eelneva informeerimise, kui operatsioonijärgse toetava infojagamise ja nõustamisega. Olgu siinkohal ka kohe mainitud, et ei tegele alternatiivmeditsiini propageerimisega ja olen ise 100% saanud abi ravis meie meditsiini süsteemist,“ räägib ta.

Eesnäärmevähk on kujunenud arenenud maades kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks

Eesnäärme pahaloomuline kasvaja on Eesti meestel kõige sagedasem kasvaja ning sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Eestis avastatakse kasvaja keskmiselt umbes 1000. mehel aastas, vahendab OleMeheks.ee.

Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Haigestumise risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Nii on haiguse leiu tõenäosus meestel vanuses alla 40 eluaasta vaid 1 juhtum 10 000 mehe kohta, vanuses 40-59 on sama näitaja 1 juhtum 103 mehe kohta ja vanuses 60-79 juba 1 juht 8 mehe kohta.

Ameerika andmetel diagnoositakse eesnäärmevähk ühel mehel kuuest, aga õnneks vaid üks mees 33-st sureb sellesse.

Seega on osa eesnäärmevähkidest varjatud kujuga ja ei ohusta otseselt mehe elu, samas kui osa vähijuhtumeid, eriti noorematel meestel, võivad olla väga agressiivsed. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist haiguse käsitlustes.

Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav

• Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elumus 5 ja ka 10 aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole.
• Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem – 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest.

Eesnäärmevähi riskitegurid

Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse. Oluliselt tõuseb risk haigestumiseks peale 50. eluaastat.

Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust aga vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem.

Eesnäärmevähi tunnused

Väga oluline on teada, et eesnäärmevähk oma varases arengustaadiumis enamasti mingeid vaevuseid ei põhjusta ja on enamjaolt üsna aeglase kuluga. Sagedamini võivad tekkida kusemishäired – kusejoa nõrgenemine ja sagenenud kusemine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis. Samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit.

Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roites ning isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimatinimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks. Samuti võib esineda luuvalu (nt nimmeristluu piirkonna seljavalu) või jalgade nõrkust.

Eesnäärmekasvaja profülaktika

Toitumisharjumused

Eesnäärmevähk on väga harv idamaades, kuid kui sealsed mehed asuvad elama Euroopasse ja Ameerikasse ning omandavad sealsed eluviisid ja toitumisharjumused, siis esineb neil kasvajat juba sama palju kui kohalikel põliselanikel. Uuringud on näidanud, et eesnäärmevähi riski vähendavad ja ka kasvaja kasvu aeglustavad näiteks roheline tee, sojatoidud, mitmed puu- ja juurviljad. Riski suurendab näiteks punase liha söömine enam kui 5 korda nädalas, ülemäärane piimatoitude tarvitamine ja üldiselt suhkru ja kaloririkas toit.

Eriti olulised eesnäärmevähi riski vähendavad ained on seleen (mida leidub rohkelt näiteks seentes) ja lükopeen (mida leidub palju tomatis). Vitamiinidest võivad eesnäärmevähi riski vähendada E ja D vitamiinid.

Seksuaalhügieen

Regulaarne seksuaalelu vähendab veidi eesnäärmevähi tekke tõenäosust. Samas võib vähi riski tõsta suur seksuaalpartnerite arv elu jooksul.

Viimaste aastate uuringud kinnitavad eesnäärmepõletiku olulist rolli eesnäärmevähi tekkes ja arengus. Seetõttu on väga oluline korralikult ravida kõiki sugutrakti põletikke ja mittestabiilsetes suhetes kasutada alati kaitsevahendeid.

Kuidas peale eesnäärmekasvaja uudisest teada saamist olla ja jääda meheks?

Ivar soovib siinkohal panna kõigile üle 50-aastaste meestele südamele ja miks mitte ka nende kaasadele utsitamaks mehi kontrolli! “Ole meheks!” ja leia see väike aeg ning käi aastas korra perearsti juures andmas vereproovi. Vereproovist võetakse PSA (prostat spetsiifiline antigeen) test ning see marker annab ilusti ja õigeaegselt märku sinu eesnäärme seisundist. Ravikindlustatule on see test kord aastas tasuta. Reeglina on eesnäärmevähi vormid mitte väga agressiivse kuluga ning kord aastas testides saate sellele väga suure tõenäosusega õigeaegselt jaole ning elumus sellisel puhul läheneb õigeaegse ravi puhul sajale protsendile,“ selgitab ta.

Ivar jätkab: „Nüüd aga küsimuse enda juurde. Tahaks siinkohal tsiteerida Karlsson Katuselt sõnu “Rahu ja ainult rahu!” Saades täna eesnäärme vähi diagnoosi, ei tähenda see kindlasti kohe mitte seda, et peaksid hakkama tegelema testamendiga ja matuseid korraldama. Meie meditsiin on selles osas täiesti maailma tasemel ning vähegi õigeaegsel avastamisel on ravi tulemused elupäästvad. Tean mitmeid juhtumeid, kus isegi neljanda staadiumi ja kaugeleulatuvate siiretega vähivormist on eluga välja tuldud. Ehk siis saades diagnoosi, tuleks säilitada rahu niipalju, kui see sellises olukorras on võimalik. Stress on sellisel puhul üks suuremaid ohu allikaid. Omast kahe vähidiagnoosi kogemusest oskan öelda nüüd, et koheselt tuleks maha võtta kõik tugevat stressi tekitavad tegurid (on see siis töö ülekoormus, pinged kollektiivis või kodus, jne). Mina seda ei osanud ega teinud ning seetõttu pidigi see sõraline mulle teist korda meeldetuletust tooma tulema. Samuti tekivad peale radikaalset ravi mitmed ja väga delikaatsed probleeme meestel, mida on väga raske kellegagi jagada ja arutada. Aga uskuge mehed, igast olukorrast on võimalik välja tulla võitjana. Teadlikult ja õigeaegselt sihipäraselt tegutsedes on võimalik “mõnes osas” elukvaliteeti isegi muuta paremaks eelnevast! Ehk siis sõnum saatusekaaslastele: “Ole meheks!” ja uuri järele. Saan jagada nii enda kui oma klientide positiivseid kogemusi ja lugusid,“ sõnab Ivar.

Lisainfot eesnäärmekasvaja ja üleskutse kohta leiad Ole Meheks kodulehelt.