OLE TEADLIK! Professor Peep Talving koroonaviirusest: kätehügieen, köhaetikett ja mõistlik sotsiaalne isoleeritus on praegused võtmesõnad

Kuula Regionaalhaigla Tervisepooltunni podcasti episoodi koroonaviirusest. Saates on külas Regionaalhaigla ülemarst-juhatuse liige dr Peep Talving.

Hetkel saab meditsiinimaailmas enim tähelepanu kahtlemata koroonaviirus. Milliste sümptomite puhul peaks arsti poole pöörduma?

Koroonaviirus sarnaneb teiste hingamisteede nakkustega nagu gripp ja RSV (respiratoor-süntsütiaalsed) viirused. Koroonat eristab kõhulahtisus, mida pole varem hingamisteede infektsioonide puhul täheldatud. Kui vaadata Hiina avaldatud andmeid, siis 80% haigetest ei vaja intensiivravi ning neid võib isoleerida ka kodus. Juhul kui lisandub organipuudulikkus, valu rinnus, õhupuudus, kõhulahtisusest tekkiv vedelikupuudus, tuleb abi otsida haiglast. Üle Eesti on kokku lepitud, et koroonaviirusega tegelemise keskusteks saavad vajadusel Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Koroonakahtlusega haiged lähevad esmalt sinna. Kui näiteks Tallinnas on ka haiged, kes vajavad intensiivravi, juhitavat ventilatsiooni ja organipuudulikkuse ravi, siis on nad praegu Terviseameti poolt määratud tulema Regionaalhaiglasse. Need on algreeglid, mis võivad veel muutuda. Oluline on need vajalikuks hetkeks paika saada, et poleks halbu tundeid ja patsiendile antakse õige signaal.

Patsiendil võib siiski olla keeruline sümptomeid õigesti hinnata ja arvestades üldist paanikafooni, võidakse ka üle reageerida. Kuidas luua olukord, et ei tekiks paanikat, kuid tõsised juhtumid leiavad kiire reageerimise?

Nii Sotsiaalministeerium, Terviseamet kui ka haiglad öelnud, et koroonaviirus on tavajuhul viirusnakkus nagu kõik teised, ent teda eristab peiteaeg, mille jooksul on ta samuti nakkav. Peale kontakti haige inimesega võime ju sind testida, ent see ei pruugi kahtluseid kinnitada. Peiteaeg varieerub 2-14 päeva vahel ja mis hetkest alates muutud sina nakkavaks, me veel ei tea. Seega ei soovita me kohe tormata EMOsse proove võtma, vaid soovitame kõigepealt rääkida perearstiga ning temaga edasised sammud kokku leppida. Kui haige on tõesti raskes seisundis ja vajab kindlasti haiglaravi, siis on selleks olemas kiirabi. Olles rääkinud Tallinna kiirabi peaarst dr Raul Adlase ja meie kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popoviga, selgus ka, et kuna kiirabiauto tuleb täielikult saneerida peale koroonakahtlusega patsiendi transporti, siis pikeneb aeg, et jõuda uute abivajajateni.

Selgelt üle reageerimine pigem halvendab olukorda ja peaksime inimesi üles kutsuma olema mõistlikud. Kas aga Eesti on valmis suuremaks viirusepuhanguks ja kus ravitakse neid halvimal juhul sadu haigeid?

Nagu eelnevalt mainitud, siis Põhja-Eestis on selleks keskuseks Lääne-Tallinna Keskhaigla, kus on umbkaudu 100 voodikohta ning intensiivravi võimekusega kohtade arv on piiratud. Kriisi tekkides peame kasutusele võtma vastavad meetmed ja haigeid prioritiseerima. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Ühendriikide CDC (Centers for Disease Control and Prevention) on öelnud, et containment ehk infektsioonnakkuse piiramine on parim relv. Meie kontekstis tähendaks see koroonaviirusega nakatunute koondamist Lääne-Tallinna Keskhaiglasse. Kui Regionaalhaigla, mis tegeleb paljude aegtundlike raviteekondadega, nagu insuldi- ja infarktiravi ja trauma, peaks nakatuma, siis oleks tegu suure probleemiga.

Me võime see-eest üle võtta Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgia, sisehaigused jm. See mõistlik mõte on meil majas igatahes välja käidud, ent konkreetset kokkulepet veel pole.

Vaadates koroonaviirusesse suremust, siis on surmajuhtumeid nii absoluutnumbrites kui protsentuaalselt küllaltki vähe. Miks siis on tekkinud nii suur paanika?

Nagu Terviseamet ütles, siis grippi haigestub igal aastal umbkaudu 10 000 inimest ning suremus on 1% ümber. Praegused koroona andmed näitavad, et suremus on 3,45%. Kuid see number võib olla pisut õhust võetud, sest nakatunud inimeste arv ja surmajuhtumid peaksid olema väga täpselt dokumenteeritud ning valemisse pandud. Siiski tundub, et surmajuhtumeid on rohkem kui gripi puhul. Riskigrupp on vanemad inimesed, üle 65-aastased ning kaasuvate haigustega nagu kopsu-, südame- ja neeruhaigused. Miks lapsed haigestuvad vähem, me praegu ei tea. Ehk pole neil kopsukoes vastavaid retseptoreid, mis viiruse vastu võtaks või kompenseerivad nad seda nii rahulikult, et ei haigestu.

Praegu on levinud debatt maski efektiivsuse üle. Proovisin ka ise maski Bangkoki lennujaamas paar tundi kanda ja tegu on küllalt ebameeldiva kogemusega. Kas mask kaitseb nakatumise eest ja milliseid teisi ettevaatusabinõusid on?

Klassikaline soovitus on õige köhaetikett ehk mitte köhida teiste peale, kui oled sümptomitega. Kui oled haige, siis tuleb end isoleerida, sest Euroopa Haigustõrje ja -järelevalve Keskus (ECDC) on öelnud, et seistes teistest 2 meetri või vähema kaugusel üle 15 minuti annab tubli tõenäosuse, et annad haiguse edasi. Haige vaatest, arvestades teiste tervist, on mask kasulik ja vähendab nende tõenäosust nakatada. Ta ei köhi seda aerosooli kätele, riietele, õhku, pindadele. Kui sa oled aga terve ja tahad end maskiga kaitsta, siis see on üsna mõttetu. Loogiliselt võiks tõesti eeldada, et kui su suu- ja ninapiirkond on kaetud, siis see aerosoolipiisk ei lange ju koheselt hingamisteede lähedale, ent keegi pole suutnud tõestada, et see tõesti kaitset pakub. Me küll nägime, kuidas eeldatavasti terve Hiina president ilmus rahva ette maskiga, kuid see oli pigem signaal rakendada ohutusabinõusid.

Ent milliseid teisi abinõusid rakendada?

Korralik kätehügieen: pidevalt puhastada ja pesta oma käsi. Desinfitseerimisvahendid küll hakkavad apteekides vaikselt vähenema, kuid neid tasub varuda. Minimaalselt igasuguseid üldkasutatavaid pindasid katsuda. Tihedaid rahvamasse vältida.

Emotsionaalne teema on reisimine. Paljudel on puhkused planeeritud ja piletid ostetud ning nüüd ei teata, mida teha. Reisikindlustusega tegelevad ettevõtted on öelnud, et nemad igaks juhuks ära jäetud reise ei hüvita, vaid hüvitavad ainult neid juhtumeid, kui reisil viibides pannakse näiteks hotell karantiini. Mida teie soovitate reisimise seisukohast?

Meie kodulehel ja mujal internetis oleme soovitanud riskipiirkondadesse mitte reisida. Oleme järginud Ühendkuningriikide juhendeid, mis on olnud kiiresti arenevad ja asjalikud ning seetõttu tekkis vahepeal väike nihe meie Terviseameti riskipiirkondadega. Meie laiendasime seda piirkonda pisut. Nüüd oleme jälle ilusti sünkroonis.

Meie sõnum oma töötajatele on see, et kui vähegi võimalik, siis tühistada reisid ohupiirkondadesse. Muud piirkonnad jäävad inimese enda otsustada. Me kedagi sundida siiski ei saa. Ent haigla töötajad on suure potentsiaaliga nakatajad. Kujutate isegi ette, et kui minu vastuvõtult käib läbi 40 haiget ja mina neid nakatan, siis on tegu totaalselt vale printsiibiga.

Seega oleme võtnud sellise konservatiivse seisukoha, et arvestada oma haigete tervisega. Meil on palju patsiente, kellel on organipuudulikkus ning oleksid kahtlemata riskigrupis.

Kuidas suhtuda kontsertidesse või muudesse massiüritustesse? Kas tasub olla ettevaatlik või on see pisut ennatlik?

Meil on üks nakatunu hetkeseisuga ehk patsient 0, nagu neid nimetatakse. Ta viibib Lääne-Tallinna Keskhaiglas. Terviseamet ja muud pädevad organid on vastavat infot vahendanud. Tolles bussis olnud teised inimesed on nõustatud ja võib öelda, et potentsiaalne nakkuse allikas on piiratud.

Sel nädalal aga hakkavad inimesed puhkuselt naasma ja, et peiteperiood on 14 päeva, siis näen ma siin kohta, kus nakatunuid võib juurde tekkida. Nii et see võtmesõna, reisi anamnees, tulnud riskipiirkonnast, ei pruugi olla kuu aja pärast enam õige võtmesõna. Kui viirus on juba Eestiski maad võtnud. Hetkel aga on prognoos rahulik ja ei kaasne mingit riski teatrites või kontsertidel käimisega.

Tegu võib olla spekulatsiooniga, ent miks on tekkinud üksikud kolded nagu Põhja-Itaalia või Iraan, kui eeldaks, et haigus levib pigem suurtesse transiitkeskustesse, lennujaamadesse. Vaadates Dubaid, Los Angelest ja Bangkokki, siis seal pole märgata suurt puhangut. Miks just näiteks Itaalia väikelinnas?

See on tõesti huvitav, sest minu teada Itaalia pole veel oma patsient 0-i kätte saanud ja tuvastanud. Võime spekuleerida, et itaallased on oma sotsiaalses käitumises ekspressiivsemad, kuid täpset vastust ei teata.

Kui mõelda, miks näiteks Brasiilia või Aafrika pole nakatunud, siis võib tegu olla ka diagnostilise veaga ehk nakatunud lihtsalt ei saa kohest diagnoosi. Tundub ebatõenäoline, et Lõuna-Ameerikas on vaid üks nakatunu.

Kordame lõpetuseks veel üle hea tava või juhendi, kuidas inimene saab Eestis end tervena hoida?

Soovitame hoiduda suurtest rahvamassidest juhul kui nakatunute arv kasvab. Veel tulevad kasuks mõistlik kätehügieen, köhaetikett ja teatud sotsiaalne isoleeritus. Koju võib varuda käte desinfitseerimisvahendeid ja külmetuse vastu ravimeid nagu näiteks paratsetamool. Siiski kordan veel kord, et täna ei ole risk nii suur, et midagi karta.