Jõulud on alati üks suur söömapüha, mille eel veetakse päevi köögis ja mille järel on tükk tegemist, et kõik valmistatud hõrgutised kõhtu ära mahutada. Kui ühelt poolt on oluline traditsioone elus hoida ja perega koos mõnusalt laua taga aega veeta, siis teisalt ei soovi keegi uue aasta alguses kaalul suuremat numbrit näha.
Rakvere ja Talleggi tooteid valmistava HKScan Estonia tootekategooria juht Heli Sepp ütleb, et toit peaks toetama inimese elustiili ja olema kooskõlas tema liikumisharjumustega ning see kehtib läbi aasta – nii ka jõuluajal. „Ühelt poolt on jõulud traditsioonide aeg ning paljud meist lubavad endale siis rohkem kui muidu. Samas tasub ka jõulumenüüd koostades pöörata tähelepanu pakendiinfole, et valida enda vajadustele parimad tooted. Kindlasti tuleb lisaks toidu koostise jälgimisele tähelepanu pöörata ka igapäevasele liikumisele ning säilitada kehaline aktiivsus, et suuremat kalorite tarbimist kompenseerida,“ sõnab ta.
Orkla Eesti Põltsamaa brändijuht Pille Riin Rimmel rõhutab, et jõulumenüü peaks olema ennekõike mitmekülgne. „Kogustega võiks piiri pidada, aga samas pole jõulud see aeg aastast, mil iga kalorit lugeda. Meie laiuskraadil on jõuluaeg külm ja pime ning kui vaatame ajaloos tagasi, siis ka meie esivanemad sõid jõuluajal pigem toekalt ja ergutavalt, keegi ei paastunud sel perioodil,“ märgib ta. „See ei tähenda, et mõõdukus poleks vajalik, süüa võiks pigem sagedamini, korraga väiksemates kogustes ja mitmekülgselt, samuti ei tohi unustada jõuluajal liikumist.“
Sepp ütleb, et erinevalt levinud müüdist, on meie jõululaual traditsiooniliselt aukohta hoidev sealiha üpriski tervislik toit. „Tegelikult oleneb kõik sellest, milline lihatükk valida. Seapraadi valmistades tasub valida väherasvasem praetükk tagaosast või välisfileest. Kamaratükk, mis seapraele iseloomuliku välimuse annab, lisab küll küpsetamisel toidule mahlasust, kuid kaalu jälgivad inimesed võiks taldrikule tõsta pigem taisemad tükid. Sama kehtib tegelikult ka ahjukana kohta – sel on küll sealihast kergem kuvand, kuid tegelikult sõltub kõik tükist ja näiteks nahaga koos võib koivatükk üpris palju rasvu sisaldada. Samas sisaldavad lihatooted ka palju valku ja hoiavad kõhu pikalt täis,“ sõnab Sepp.
Taldrikureegel kehtib ka jõuluajal
Toidulaua planeerimisel rõhutab Sepp tasakaalu. Oluline on jälgida, et menüüs oleks õiges koguses nii liha, juurvilja, puuvilja, piimatooteid kui ka teravilja. Prae puhul tuleks järgida taldrikureeglit, mis ütleb, et poole taldrikust peaksid moodustama köögiviljad, veerandi liha- või kalatooted ning veerandi riis, kartul või makaronid. “Oluline on saada valkude, rasvade ja süsivesikute omavaheline suhe paika. See, kas liha näol on tegemist kana-, sealiha või verivorstidega ning köögiviljast eelistatakse kõrvitsat või kurki, on juba igaühe isikliku maitse küsimus.”
Rimmel soovitab jõuluajal täita taldriku nii, et silmal oleks ilus vaadata. „Liha ja verivorsti võiks sättida kõige enam veerandile taldrikust. Selle kõrvale tuleks tõsta toekas kogus kapsast. Selles köögiviljas leiduvad kiudained soodustavad seedimist, lisaks normaliseerib kapsas rasvade ainevahetust. Praekapsas on ühtlasi maitsev ja toitev ning sellele lisatud rapsiõli annab väikese panuse oomega-3 rasvhapete vajaduse rahuldamisele. Kapsa kõrvale võiks taldrikule paigutada marineeritud kurki, kõrvitsat ning kindlasti ka pohlamoosi. Nii saab kokku värvilise ja rõõmsameelse lisandite komplekti, mis ergutab nii maitsemeeli kui pakub silmailu,“ selgitas Põltsamaa esindaja.
Ta soovitab jõululauale lisada kindlasti ka kanget sinepit, sest lisaks maitsestamisele aitab sinep liha paremini seedida ja sobib seetõttu eriti hästi rikkalikku jõululauda täiendama. „Süüa ei tohi kiirustades, vaid nautides, siis ei saa kogustega liiale minna,“ võtab ta kokku mitmekesise jõulumenüü soovitused.
