RETSEPT I Taimsed toidud jõululaual on uus reaalsus
Jõulud on käes. Süüa teeme ikka endale, kuid eriti pühade ajal tahame pakkuda parimat ka oma lähedastele ja külalistele.
Paljude meelel on rida traditsioonilisi jõuluroogi, milleta ei sobi jõululauda justkui ettegi kujutada, rääkimata laua katmisest. Samas juhtub pühadelaua ääres tihti, et vegan seal endale eriti midagi süüa ei leia. Võib küsida, et mis see tükk sülti, üks verivorst, sealiha, hanemaksapasteet või erinevad muna ja piima sisaldavad koogid siis teevad, tapavad ära või? Tegelikult vist isegi võib nii öelda – planeedile mõjub loomse toidu tootmine laastavalt, Eesti inimenegi sööb ainuüksi oma tervise seisukohast liiga palju loomset toitu. Nii et siin me oleme – taimsed toidud jõululaual on vajalik reaalsus!
Liigume aga ühe sammu edasi – otsime veel jätkusuutlikkuse aspekte, millega jõulutoitude planeerimisel ja valmistamisel arvestada. Oluline on valida mahetoodang, kohalik, hooaegne, võimalikult pakendivaba, vältida poolfabrikaate. Aga kas nii üldse midagi jõululauale alles jääb? Kas keskkonnaga arvestav taimne toit üldse on võimalik ilma et nälga jääks ja et toit ka nauditav oleks? Ja võib-olla ka veidi traditsioonilisi jõulutoite meenutaks …
Esimene valearusaam eeldab justkui jõulutoidud on miskit muutumatut. Retseptivõlurid aga tegutsevad igapäevaselt ja nii ongi võimalik tänapäeval valmistada taimselt nii sült kui verivorst. Kui ei häiri pakendid ja poolfabrikaadid, saab poest talve– või norivorste soetada. Piparkookidega on samuti lihtne, ning kui pakendite osas järeleandmisi teha, siis on võimalik nii taimset piparkoogitainast kui valmisküpsetatud vegan piparkooke lihtsasti osta. Taimset toidulauda kattes tuleb siiski varuda veidi kannatust ja tähelepanelikkust pakendite lugemiseks. Poest toodete ostmisel jälgivad paljud ka seda, et toode ei sisaldaks palmiõli, sest palmiistanduste rajamiseks võetakse maailmas väga palju vihmametsi maha.
Hoopis olulisem on küsida, kas jõululaua katmine peab üldse nii keeruline olema. Küsisime oma inimestelt, mida nad pühadel söövad. Üks loomuslane sõnas, et talle meeldib keeta enda kasvatatud kartuleid, millele on eriti hea puistata ka enda kasvatatud tilli. Teine rõhutas, et punased oad ei puudu mitte kunagi nende pere jõululaualt. Kolmas lubas sel aastal teha erinevaid salateid ja kikerhernekarrit.
Kui tahta vegan jõululaud muuta veelgi keskkonnasõbralikumaks, saab näiteks riisi asendada tangude või kruupidega ja eelistada kodumaiseid ja mahedalt kasvatatud ube ja kikerherneid Kui endal ei ole võimalik kartuleid kasvatada, saab neid osta otse kohalike talunike käest. Salatite retsepte saab valida selliselt, et kasutada võimalusel kohalikku ja lahtiselt müügil olevaid tooteid. Ning üle kõige on mõistlik kasutada juba kappides olemasolevaid toiduaineid.
Võimalusi on! Peaasi, et rõõm ei kaoks, et oleks soovi ja jaksu hoolida iseendast, oma lähedastest, loomadest ning elust laiemalt.
Jagame ka ühe loomuslase vahvat RETSEPTI pühadeks:
Jõulused kapsad
Margariin 300 g
Sibul 2 tk
Hapukapsas 2 kg
Jõuluporter 0.5 l
Õunamahl 900 g
Suhkur 260 g
Sool 5 g
Koori sibul ning haki viiludeks. Sulata potis margariin ning pruunista sibul kergelt ja hapukapsas selles läbi. Lisa ülejäänud koostisosad ning hauta madalal kuumusel kaane all kuni kapsas on pehme. Võid lisada köömneid. Hautamine võtab umbes 1,5h aega.
- Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile.
- Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel.
