OLE TEADLIK I Hügieenireeglid, mida kõhuviiruse puhul järgida

Lisaks aina värvilisemaks muutuvatele puulehtedele toob sügis paratamatult kaasa ka viiruste hooaja alguse. Ühed kurnavamad ja peamiselt väikelaste seas levivad on erinevad kõhuviirused. Apteeker jagab nõuandeid, kuidas kõhuviiruste vaevusi leevendada.

Pärnu Meie Benu apteegi proviisor Margot Lehari toonitab, et kõhuviiruste ennetamisel on esmatähtis hoolikas kätepesu. “Kindlasti tuleks kõik poest ostetud puuviljad, aedviljad ja marjad hoolega pesta ning sama kehtib ka koortega puuviljade – mandariinide, apelsinide ja banaanide kohta,“ rõhutab apteeker.

Üks ägedaima kuluga kõhuviirusi on proviisori sõnul rotaviirus, mis võib väikelastel ja ka vanemaealistel kiiresti vedelikupuuduse põhjustada ja vajada haiglaravi. „Haigus algab palaviku, kõhuvalu, oksendamise ja järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega. Rotaviiruse peiteperiood on üks kuni kolm päeva ja haigus kestab neli kuni kuus päeva, harva ka kauem,“ selgitab Lehari. Raske kuluga haiguse ära hoidmiseks on apteekri sõnul parim viis lapsi rotaviiruse vastu vaktsineerida.

Teine väga nakkav niinimetatud kõhuviiruste perekond on Norwalk ehk noroviirused. Apteeker juhib tähelepanu, et seda põdenud inimesed on nakkusohtlikud vähemalt kolm päeva pärast tervenemist, lisaks on haiguse peiteperiood pool kuni kaks päeva. „Sümptomid algavad väga ruttu ja ilmnevad halb enesetunne, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja -valu. Mõnikord võib olla väike palavik, külmavärinad, pea- ja lihasvalud ning üldine väsimustunne,“ loetleb Lehari ja lisab, et kuigi oksendamine on noroviiruste puhul lastel väga sage, siis täiskasvanutel ei pruugi seda esinedagi. Erinevalt rotaviirusest pole noroviiruste põhjustatud haigus enamasti raske ning kestab paar päeva, seetõttu pole viirusele vaktsiini ega spetsiaalset viirusevastast ravi.

Kõhuviiruste eristamisel toob apteeker välja, et rota puhul on iseloomulik äge vesine kõhulahtisus, noroviirustel äge oksendamine ja adenoviirusel on kõige leebem kõhulahtisuse vorm. „Lisaks on noro- ja rotaviirused väga nakkavad. Noroviirusega peaks kollektiividest eemale hoidma vähemalt nädala ja rotaviirusega umbes 12 päeva,“ soovitab apteeker.

Kuidas kõhuviiruste põhjustatud vaevusi leevendada?

Apteeker rõhutab, et ägeda oksendamise ajal ja selle järgselt tuleb hakata lonks haaval vett jooma. „Suuri koguseid juues ärritub magu ja see põhjustab omakorda uut oksendamist,” selgitab Lehari.

“Kõhuviiruste leevendamiseks soovitan kindlasti kasutada vedeliku ja elektrolüütide asendajaid ehk spetsiaalseid pulbreid, mida lahustatakse klaasis või pooles liitris vees. Vedelikuasendajaid juuakse ühest klaasist kuni 4 liitrini päevas, sõltuvalt kõhulahtisuse ägedusest ja haige enda kaalust. Üldreegel on, et pärast igat tualetis käimist võiks juua 100-200 milliliitrit elektrolüüdi lahust,“ õpetab apteeker.

Lisaks aitavad soolestikus tasakaalu luua probiootikumid. „Piimhappebakterid Lactobacillus ja Bifidobacterium ning probiootilise toimega seen Saccharomyces Boulardii kinnituvad sooleseina ning asendavad seal puuduolevad bakterid ja tõrjuvad patogeenseid baktereid. Saccharomyces Boulardii`l on lisaks ka põletikuvastane toime limaskestadele ning ta seob patogeene ning viib nad organismist välja taastades nii soolestiku normaalse talitluse,“ selgitab Lehari kasulike probiootikumide toimet.

Probiootikumid on apteekri sõnul heaks vahendiks ka kõhuviiruste ennetamisel, sest kui head bakterid kinnituvad soolestiku limaskesta seinale, siis on viirustel vähem ruumi ennast sooleseinale haakida ja seda kahjustada. „Nakatumise ennetamiseks peaks kohe kui kellelgi peres ilmnevad viiruse sümptomid hakkama terve pere probiootikume võtma. Selleks, et pre- ja probiootikumide preparaadid oleksid võimalikult tõhusad, jälgige täpselt pakendite kasutusjuhendeid. Mõnda tuleb võtta tühja kõhuga ja teisi koos söögiga. Kindlasti ei tohi nende peale juua alkohoolseid jooke ega segada neid kuuma joogi või külmutatud toiduga,“ rõhutab Lehari.

Lisaks vedeliku tarbimise tähtsusele ja probiootikumidele aitavad kõhuviiruste vaevusi leevendada ka adsorbendid, näiteks diosmektiid, mis seob ägedat kõhulahtisust põhjustavaid viirusi ja baktereid.

Vedelikupuuduse leevendamine on kõige olulisem

Apteeker rõhutab, et vedelikupuudus tekib peale oksendamist ja kõhulahtisust igal juhul. Sellest annavad lapse puhul märku tavapärasest harvem ja vähem pissimine ja ilma pisarateta nutt. „Ohtlikult dehüdreerunud lapse suu on kuiv ja keelel on vagu, lapse käe nahka tõstes ei lähe nahk kiiresti oma vormi tagasi või sõrmega vajutades jääb nahale lohk,“ loetleb Lehari tunnuseid, mille korral tuleb vedeliku asendamisega kiiresti tegeleda.

Kõige paremini sobivad vedeliku asendamiseks spetsiaalsed apteegis müüdavad pulbrid, mis sisaldavad kaaliumi, naatriumi ja glükoosi. „Sellist segu omastab organism paremini kui tavalist vett kuna elektrolüüdid suunavad vee ja toitained just nendesse rakkudesse, mis seda kõige rohkem vajavad,“ selgitab Lehari vedelikuasendajate toimet ning rõhutab, et lisaks võib juua ka tavalist vett, mahlajooke ja taimeteed, aga kindlasti tuleks vältida spordi- ja energiajooke.

Kõhuviiruste ajal ja järgselt soovitab apteeker süüa kergesti seeditavaid lahjasid toite: jogurtit, keefiri, väherasvast kanaliha, kuivikuid, soolakreekerid, keedukartulit, keeduriisi ja kisselli. Vältima peaks gaasilisi jooke, rasvaseid ja vürtsikaid toite, gaase tekitavaid puu- ja köögivilju, eriti brokkolit, ube, kikerherneid, tomatit, õuna, sibulat, aga ka jäätist.

Hügieenireeglid, mida kõhuviiruse puhul järgida

• Pese tihti käsi, eriti hoolikalt pärast tualeti kasutamist ja mähkmete vahetamist ning enne toidu valmistamist ja söömist.
• Pese hoolikalt puu- ja aedviljad.
• Kasuta viirusega saastunud riiete ja voodipesu pesemiseks pesuvahendit ja võimalikult kuuma vett.
• Puhasta ja desinfitseeri saastunud pinnad tualetis kloori sisaldava puhastusvahendiga.
• Puhasta desinfitseeriva ainega ka nupud, ukselingid ja lülitid.