Innovatsioon Eesti tervishoius sai teoks Kuressaares
Kuressaare haiglas alustas tööd Eesti esimene veritsushaigustega patsientide rehabilitatsiooniprogramm, mis pakub nüüdsest parimat patsiendikeskset veritsushaiguste ravipraktikat Eestis.
Eesti Hemofiiliaühingu (EHÜ) juhi Killu Kaare sõnul on tegemist on Eesti mõistes unikaalse lähenemisega veritsushaiguste ravis ning selle õnnestumise korral loodetakse luua Eesti esimene veritsushaigustega patsientidele mõeldud rehabilitatsiooniteenus, et tõsta patsientide elukvaliteeti multifunktsionaalse toetuse läbi.
Esmakordselt on patsientidel võimalik saada endale vajalik pikaajaline raviplaan, mis valmib erinevate spetsialistide koostöös – kaasatud on sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, ortopeed, psühholoog ja hematoloog. Individuaalne raviplaan on suunatud patsiendi tervise efektiivsemale hoidmisele, eesmärgiga säilitada võimalikult kaua inimese elukvaliteeti.
Veritsushaigusega patsient saab igakülgse ülevaatuse oma tervislikust seisundist, mis hõlmab liigeste seisukorda, üldist tervislikku seisundit, hematoloogilist ülevaatust ning psühhosotsiaalset nõustamist. Ülevaatuse tulemusena saadud hinnangu põhjal koostatakse koos patsiendiga just temale vajalik individuaalne ravi- ja tegevusplaan üheks aastaks. Seni selline võimalus Eestis puudus.
Kuressaare haigla ravijuhi, hematoloog dr Edward Laane sõnul on kroonilise, eluaegse haigusega patsiendi igakülgne kaasamine toimetulekul tema ravi- ja tegevusplaani koostamisse ülioluline raviedukuse ning elukvaliteedi tagaja. “ Iga patsient on enda elu kõige suurem ekspert ning toimivat plaani saab koostada ainult usalduslikule suhtele tugineva koostöö läbi patsiendi ja spetsialistide vahel,” kinnitab dr Laane.
Programm loodi Kuressaare haigla ja EHÜ koostöös. Programmi koostas dr Ines Vaide, kes on täna ainus täielikult veritsushaigustele spetsialiseerunud arst Eestis ning osalenud mitmetes veritsushaigustega tegelevates hematoloogidele suunatud rahvusvahelistes koolitusprogrammides.
Programmi toetuseks saadi heategevuslikku abi Novo Nordiskilt. Programmi raames jätkatakse Helsingi Ülikoolis WFH Twinning programmi käigus õpitu edasiarendamist, liites siia Kuressaare haigla kaasajastunud võimalusi taastusraviks. Programmis osalevale patsiendile on uuringute päevadeks tagatud ka majutus ning toitlustus Kuressaare haiglas.
Eestis puudub ühtne veritsushaigete register ning diagnoosimine on puudulik, kuid rahvusvahelist statistikat arvestades, elab Eestis ligi 400 veritsushaigusega patsienti, diagnoositud on meil neid ca 250. Haigete huve esindab Eestis Eesti Hemofiiliaühing.
