INSPIREERIVAD INIMESED INSPIREERIVAD I Janika Koch-Mäe: regulaarne treening mõjutab meie meeleolu

20 aastat personaaltreenerina tööd teinud Janika Koch-Mäe sõnab, et kõige rohkem elustiili haiguseid on seotud vähese liikumisega. Liigesed, kõõlused, süda, hingamissüsteem, kopsud – kõik need probleemid on seotud sellega, et liigume liiga vähe. “Tuues siia veel ühe drastilise numbri, siis südame-veresoonkonna haigused ja üleüldse elustiilihaigused on Eestis ikkagi surma põhjus number üks. Selle peale tasub alati mõelda, miks me ikkagi liikuma peaksime. Selleks, et meil oleks energiat ja elujõudu piisavalt,” nendib ta.

Me liigume selle jaoks, et elatud aastad oleksid terved ja valuvabad

Janika leiab, et võib-olla polegi esialgu vaja mõnda imetabletti või ravimit, vaid on vaja leida endas see jõud. Panna õhtul jope lihtsalt selga ja minna jalutama. “See võib olla kõige lihtsam lahendus. See on see mõte, mida võiksid iga päev kaasas kanda ehk, et ma liigun selle jaoks, et mul oleks energiat ja et mu elatud aastad oleksid võimalikult terved ja valuvabad.”

Mõte, mida võiksid iga päev kaasas kanda: liigun selle jaoks, et mul oleks energiat ja et mu elatud aastad oleksid võimalikult terved ja valuvabad.

Regulaarne treening mõjutab meie meeleolu

Janika sõnab, et on tõestatud, et liikumine alandab ärevust ja toetab selle läbi meie vaimset tervist. Ta lisab, et aeroobsed treeningud või siis aeroobne liikumine parandab meie ajus verevarustust, mistõttu seesama ärevus alaneb ning verevarustuse kaudu paraneb ajus erinevate toitainete liikumine. Samuti mõjutab regulaarne treening meie aju läbi selle, et paraneb meeleolu. “Regulaarne lihastreening parandab sinu kognitiivseid võimeid ja on kasulik ka mälule. Ega muidu ei ela näiteks Jaapanis inimesed erakordselt vanaks – nad on kogu elu füüsiliselt aktiivsed ja neil esineb oluliselt vähem näiteks Alzheimeri tõbe,” selgitab Janika.

Magamata und pole võimalik tagantjärgi magada

Personaaltreener tõdeb, et lisaks füüsilisele koormusele on vaimse tervise seisukohast väga oluline ka uni ja une kvaliteet. Sageli kipume alahindama seda, et mis me ikka magame – magada jõuame ka siis, kui oleme vanad. Tegelikult pole aga võimalik seda magamata und tagantjärgi magada. “Ehk siis uni on samamoodi oluline komponent selleks, et püsiksid elujõuline, vitaalne ja võimalikult produktiivne.”

Trenni tegemist tuleks alustada kergemalt

Personaaltreener selgitab, et kui inimesel on olnud trennidest pikem paus või äkki ei olegi treeninguid siiamaani teinud, siis alustada tuleks kergemalt ehk kahest korrast nädalas. “Anna kehale aega, et ta saaks harjuda üldse selle koormusega ja siis juba järk-järgult tõsta koormust ja lisa treeningkordi nädalasse juurde. Kolm korda nädalas on täiesti optimaalne, et näha väikest muutust.”

Anna kehale aega, et ta saaks harjuda üldse selle koormusega ja siis juba järk-järgult tõsta koormust ja lisa treeningkordi nädalasse juurde.

Janika rõhutab, et trenni tegemisel on olulisel kohal ka lihastreening. Seda seetõttu, et umbes alates kolmekümnendatest eluaastatest hakkab meie lihasmass vaikselt taanduma ja asendub siis suureneva rasvamassiga. Lihasmass on äärmiselt oluline aga selleks, et jaksaksid näiteks poekotte tassida ning oleks hea rüht. “Samuti, et sind ei kimbutaks erinevad vigastused, et võtad maast sokki ja tõmbad näiteks selja ära,” lausub ta ja lisab, et just selliseid asju aitab vältida regulaarne lihastreening.

Milleks meile energiapaus?

Ka ettevõtetes on oluline, et sinu töökaaslasteks oleksid energilised ja elujõulised inimesed, kes motiveeriksid ja inspireeriksid. Kes on ühise eesmärgi nimel väljas, kes panustavad ja hoiavad ka omavahel sõbralikku olemist. Seetõttu on Janika sõnul oluline teha ka väikeseid energiapause.

“Energiapaus on 15-minutiline väike liigutuspausikene. Näiteks hommikul enne tööpäeva algust, et selline mõnus vibe ja energia meeskonnal üles tõsta või miks ka mitte pärast lõunasööki, kui olemine on nagunii natuke uimasem ja unisem. Või hoopis näiteks tööpäeva lõpus, et üheskoos päev kokku võtta ja järgmisele tööpäevale rõõmsasti vastu astuda,” selgitab ta.

Paindlik ja tasakaalustatud toitumine on pikaaegse mõjuga

Lisaks trenni tegemisele, une kvaliteedile ja energiapausidele, on oluline aga pöörata tähelepanu ka oma toitumisele. Janika leiab, et saame iga päev teha tervislikumaid ja natuke vähem tervislikumaid valikuid ilma, et otseselt millestki ilma jääksime. Ehk paindlik ja tasakaalustatud toitumine on tema sõnul oluliselt pikaaegsema mõjuga, kui näiteks dieedi pidamine. “Tegelikult võid sedasi toituda terve elu, sest sa ei pea otseselt millestki loobuma. Kui tahad täna küpsist, siis luba endale need paar küpsist ja sellega ongi kõik tehtud,” arvab ta.

Häid mõtteid Janika Koch-Mäelt:

• Optimaalne koormus trenni teha, et ka tulemust näha, on kolm korda nädalas.
• Lihasmass on äärmiselt oluline selleks, et jaksaksid – et jõuaksid näiteks oma poekotte tassida, et sul oleks hea rüht.
• Kui jõusaal ei ole päris sinu teema, siis sedasama lihastreeningut, mida meil on vaja, saab väga edukalt teha ka oma kodus.
• Regulaarne igapäevane liikumine toidab sind elujõu ja energiaga ning hoiab ka tervise tugevana ja keha töökorras.
• Kui sa suudad iga päev leida endas jõudu, et teha 7000 sammu, siis see on päris hea tulemus!
• Mõte, mida võiks kanda iga päev kaasas – ma liigun selle jaoks, et mul oleks energiat ja et mu elatud aastad oleksid võimalikult terved ja valuvabad.
• Energiline ja elujõuline töötaja on oluliselt produktiivsem ja palju rohkem tööd saab tehtud.
• Hea ettevõtte juht – sinu käes on sinu töötajate tervis.
• Tervis on meie kõigi suurim vara ning tervise- ja sporditeadlikkuse tõstmine on üks suurimaid kingitusi, mida saad oma meeskonnale teha.
• Kui dieet, mis varem toimis enam ei toimi, siis põhjuseks on see, et liiga madala kalorsusega dieediga paneme oma keha säästurežiimile. Mis tähendab seda, et ta enam nii naljalt ei anna seda kaalu ära, sest kes teab, millal sa sellele kehale nii-öelda uue toidukoguse sisse annad.
• Me saame iga päev teha tervislikumaid ja natuke vähem tervislikumaid valikuid ilma, et otseselt millestki ilma jääksime.
• Paindlik ja tasakaalustatud toitumine on oluliselt pikaaegsema mõjuga.
• Regulaarne lihastreening parandab sinu kognitiivseid võimeid ja on kasulik ka mälule.
• On täiesti teaduslikult tõestatud, et liikumine alandab ärevust ja toetab selle läbi meie vaimset tervist.
• Uni on äärmiselt oluline komponent selleks, et püsiksid elujõuline, vitaalne ja võimalikult produktiivne.