Fahle Linnaku Tervisepäeval oli kontoritöötajaid nõustamas toitumisnõustaja Teele Tiidt, kes jagas Fahle kogukonna üritusel nõuandeid kiire elutempoga kontoritöötajatele. Teele sõnul on tänapäeva kontorikeskkonna kiire tempo, tihe graafik ja kõrgenenud stressitase üsna levinud, millest tingituna võib jääda söömine tahaplaanile. Teele tõi Tervisepäeval välja tüüpilised kontoritöötajate väljakutsed ja jagas nippe nendega toimetulekuks.
Toidukordade vahele jätmine soodustab hilisemat ülesöömist
Pidev koosolekutelt koosolekutele jooksmine ning kiireloomulised ülesanded sunnivad meid sageli lõunasööki edasi lükkama või selle sootuks vahele jätma. See toob kaasa energiataseme languse ja keskendumisvõime halvenemise. Kui eirame keha signaale terve päeva vältel, saabuvad isud õhtul pärast tööpäeva ning keeruline on ka peale suurt söömist täiskõhu tunnet saavutada. Nii tekib suurem tõenäosus üle söömiseks, energia üle tarbimiseks ning söömasööstudeks.
Kui eirame keha signaale terve päeva vältel, saabuvad isud õhtul pärast tööpäeva ning keeruline on ka peale suurt söömist täiskõhu tunnet saavutada.
Stabiilse energiataseme hoidmiseks, isude reguleerimiseks ja tervise toetamiseks võiks toidukordade vahe olla 2,5 – 3,5 tundi. Täisväärtuslikud toidukorrad võiksid sisaldada täistera- kaun- ja köögivilju, liha- või piimatooteid, pähkleid-seemneid või õlivilju.
Töölaua taga einestamine viib tähelepanu toidult ära ja võib tekitada seedeprobleeme
Arvuti taga söömist peetakse sageli efektiivseks ajakasutuseks, kuid tegelikkuses kaasnevad sellega mitmed varjuküljed. Söömisele kui omaette tegevusele ei pöörata tähelepanu ning keskendutakse eelkõige tööülesannetele. Kiiresti süües, neelame alla suuremad tükid ja see pikendab seedeprotsessi. Lisaks soodustab kiirustades söömine erinevate seedeprobleemide, nagu gaasid ja puhitus, teket. Samuti on keerulisem märgata muu tegevuse kõrvalt süües keha signaale – kas kõht sai täis, vajab veidi rohkem toitu või hoopiski sõime liiga palju. Kiirustamine võib viia üle või ala söömiseni.
Süüa tuleb teadlikult kogu tähelepanuga. Minna arvutist lõunapausi ajaks eemale, võtta aeg söömiseks, kuulata oma keha signaale, süüa rahulikult ja mäluda toitu põhjalikult.
Süüa tuleb teadlikult kogu tähelepanuga.
Pingeline elu võib tekitada stressisöömise
Üldjuhul mõjutab stress meid söömise osas kahel viisil – kas paneb üle sööma või tekitab isutust. Ülesööjatele tundub, nagu oleks kogu aeg vaja midagi veel süüa ja kõht ei saa kunagi täis. Neid kimbutab pidev näksimise vajadus, suur magusaisu, raskused täiskõhutunde tajumisega ning kalorite ületarbimine. Isutuse all kannatavate keha annab küll teada füüsilisest vajadusest, kuid stress on ära võtnud söögiisu. Neid vaevab energiapuudus, suureneb risk alatoitumiseks, tekib krooniliste tervisehäirete oht ja immuunsüsteemi nõrgenemine.
Mõlemal juhul on lahendus sarnane: päevakavasse tuleb planeerida sobivate vahedega täisväärtuslikud põhi toidukorrad ja vahepalad, lähtudes oma maitse-eelistustest (ka mõistlik kogus maiuseid on lubatud!) Isutusega toimetulekuks tuleks süüa väiksemaid portsjoneid, sagedamini ja lihtsam on tarbida vedelal kujul toite (supid, smuutid).
Isutusega toimetulekuks tuleks süüa väiksemaid portsjoneid, sagedamini ja lihtsam on tarbida vedelal kujul toite (supid, smuutid).
Kiire eluviis paneb haarama väheväärtusliku kiirtoidu järele
Kiire elutempo puhul vajab inimene mugavaid lahendusi ja nii tekib oht haarata madalama kvaliteediga toidu järele. Kiirtoit, küpsetised, maiustused annavad küll energiat ning maitseelamusi, kuid sageli on see vaid lühiajaline efekt.
Täisväärtuslik toidukord koosneb täistera-, köögi- ja kaunviljadest, valguallikatest (kala, mereannid, looma- või linnuliha, sojatooted), taimsetest rasvadest (pähklid, seemned, avokaado, oliivid, teelusikatäis mõnd taimeõli).
Efektiivsust, produktiivsust ja immuunsust toetavad eelkõige rohelised köögiviljad, rasvane kala, avokaado ja pähklid, tume šokolaad (vähemalt 70%) ning täisteratooted.
Toidukorrad tasub planeerida lähedalasuvates toidukohtades, kus pakutakse täisväärtuslikku sööki või teha endale lõunasöök kaasa, et täita keha vajadused ning toetada sooritust ja tervist.
Peale tööpäeva lõppu söömata trenni kiirustamine halvendab treeningu kvaliteeti
Veel üks viga, mida kontoritöötajad tegema kipuvad, on tühja kõhuga pärast tööpäeva otse treeningule suundumine. Väheste energia varudega treenimine halvendab treeningute kvaliteeti. Me ei suuda teha tööd nii efektiivselt, ökonoomselt ja korrektselt, kui võiksime. Treeningu tulemused ei vasta pingutusele, kasutegur on minimaalne ning seatud eesmärke on keerulisem saavutada.
Enne treeningut tuleb täita keha energiavarud: kehal on rohkem ressurssi tööd teha, pingutada ning väsimuse teket lükata edasi kaugemasse treeningu faasi. Kvaliteetsem töö toob paremad tulemused.
Teadlik lähenemine oma toiduvalikutele ning regulaarsed, täisväärtuslikud toidukorrad aitavad saavutada või säilitada nii terviselikku seisundit kui ka produktiivsust. Tervis on pikaajaline investeering, mis tasub end kuhjaga ära,” ütleb Teele Tiidt lõpetuseks.
