OLE TEADLIK I Eesti pereterapeudid: pered reageerivad tugevalt ühiskonda tabanud traumeerivatele sündmustele
Reedel kogunevad pereterapeudid Eesti Pereteraapia Ühingu aastakonverentsile „Trauma mõju ja narratiivid“, et juhtida tähelepanu peresuhete rollile inimese heaolus praegusel raskel ajal. Meie ühiskonda on kollektiivselt tabanud järjest mitu traumeerivat sündmust – kõigepealt COVID ja nüüd sõda. Viisid, kuidas inimesed sellele reageerivad, tulenevad meie perekondlikest toimetulekumustritest. Just seetõttu keskendub konverents trauma olemuse avamisele ning perekondliku trauma kujutamisele erinevate distsipliinide vaates.
Pereteraapia Ühingu esinaise Jelena Põldsami sõnul ulatuvad perede reaktsioonid traumeerivatele sündmustele ühiskonnas põlvkondade taha ja on väga erinevad. „Inimesele kõige loomuomasem reaktsioon traumeerivale situatsioonile on kokkuhoidmine ja soov infot vahetada, suhelda. Teine väga levinud reaktsioon on isoleerumine ja endasse tõmbumine, kuid see on elu jooksul omandatud põlvest-põlve kandunud muster või lapsepõlve kogemuste põhjal välja kujunenud reaktsioon raskustele. On ka neid peresid, kes hakkavad intensiivselt tegutsema, abistama ja lahendusi leidma, sest see annab näilise kontrolli tunde olukorra üle,“ kirjeldas Põldsam.
Pereterapeudid toonitavad konverentsil, et ühiskonda traumeerivate sündmuste taustal tõuseb üleüldine ärevus, mis kajastub ka pereelus ning võib tähelepanu lastelt eemale viia. „Oma töös näeme, et inimeste kannatlikkus on praegu vähenenud. Ärevus vähendab ratsionaalsust ja suurendab emotsionaalsust ning tülid on kerged tekkima. Pere liikmetel läheb rohkem energiat enda emotsioonidega toimetuleku peale ja see võib lapsed isolatsiooni jätta, mida tuleks kindlasti vältida,“ rääkis Põldsam.
„Üks viis traumeerivas olukorras rahu säilitada on keskendumine teiste abistamisele. Selle ilusa ja inimliku mustri avaldumist näeme praegu väga võimsal kujul eestlaste valmisolekus ukrainlasi abistada. Üksteise aitamine ja kokkuhoidmine aitas meil toime tulla II Maailmasõja õudustega ja tolleaegsed mõjutused on meile praegu vanavanemate kaudu lähemal kui arvata oskame,“ rääkis Põldsam.
Pereteraapia Ühing soovib konverentsiga juhtida tähelepanu enda pere toimetulekumustrite teadvustamisele ja ühtlasi mõistva suhtumise kasvatamist erinevate reaktsioonide suhtes. Seekordne konverents huvitub sellest, kuidas perekondlikku traumat käsitletakse erinevates distsipliinides. Antakse ülevaade millised on trauma jäljed – kuidas aju ja keha minevikku meeles peavad. Selgub, mis on ajalooline trauma. Selle kultuuriline esiletõus ja põlvkondlik ülekanne. Juttu tuleb ka perekondliku trauma kujutamisest kirjanduses ja filmikunstis, kuid ka sellest, kuidas loomapered trauma korral käituvad.
Eesti Pereteraapia Ühing tähistab reedesel konverentsil juba oma 32 aastapäeva ning selle aja vältel on nende kogenud spetsialistid panustanud järjepidevalt peresuhete parandamisesse ja hoidmisesse ning Eestis tegutseb 280 pereterapeuti.
Konverentsi on võimalik ka otseülekandes jälgida!
Konverentsi kava:
- 12.30 -13.00 Avasõnad – sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Pereteraapiate Ühingu esinaine Jelena Põldsam
- 13.00-13.30 Kariina Laas (Tartu Ülikool) „Trauma jäljed – kuidas aju ja keha minevikku meeles peavad“
- 13.30-14.30 Evalds Kazlauskas (Vilnius Univeristy) „Developmental perspective in psychotraumatology, from childhood abuse to complex trauma“
- 14.30-15.00 Kovipaus
- 15.00-15.30 Aleksei Turovski „Traumatismi etoloogia“
- 15.30-16.00 Eneken Laanes (Tallinna Ülikool) „Ajalooline trauma. Kultuuriline esiletõus, põlvkondlik ülekanne, debatid“
- 16.00-16.30 Elen Lotman (Tallinna Ülikool, BFM) „Filmikunsti peidetud mudelid trauma käsitlemiseks“
