Tiina Talumees: “Kui elutempo on kiire ja hoolitsed kõigi eest peale iseenda, jääb tervis sageli tagaplaanile.”

Naisena ei pruugi oma tervise eest hoolitsemine olla kerge, kui samaaegselt on õlul karjäär, laste ja pere eest hoolitsemine ning suhted sõprade ja kaaslasega. Moelooja Tiina Talumees teab omast kogemusest, et pikaajaline stress ja ülekoormus võivad viia mitmete tervisemuredeni, sest tänapäeva ühiskond soosib tormamist ja unetundide arvelt kohustuste täitmist.

“Naise loomuses on hoolitseda ennekõike teiste kui iseenda eest,” sõnas moelooja Tiina Talumees, kes on kogenud elus nii stressi kui ka läbipõlemist ning on sellest õppinud, et pidev võidujooks kohustustega ja igas suunas tormamine võib viia tervisemuredeni ja seeläbi olukorda, kus ühel hetkel ei suuda enam ette võtta ka seni rõõmu toonud toimetusi.

pidev võidujooks kohustustega ja igas suunas tormamine võib viia tervisemuredeni ja seeläbi olukorda, kus ühel hetkel ei suuda enam ette võtta ka seni rõõmu toonud toimetusi.

“Stress ja muretsemine on tänapäeva ühiskonda justkui sisse kirjutatud. Me ei oska enam rahulikult olla! Käib pidev võidujooks aja ja saja erineva kohustusega, mis parasjagu kuklas on. Naistena võtame enda kanda ka teiste pereliikmete jaoks justkui nähtamatud kohustused – et kodu oleks korras ja kõik rõõmsad. Kuid seetõttu jääb enda tervis ja heaolu sageli tagaplaanile,” tõi Tiina välja.

“Ühiskonna surve on meeletu. Kuigi tajume, et rõõmsad perepildid sotsiaalmeedias on vaid üks hetk igapäevaelust, siis see ikka mõjutab meid ja paneb võrdlema ja mõtlema, miks minul alati nii ei ole. Ka üleüldine infotulv ning keerulised olukorrad maailmas on inimestele lisakoormuseks ja suurendavad stressi,” tõdes Tiina mõtlikult.

Kuigi tajume, et rõõmsad perepildid sotsiaalmeedias on vaid üks hetk igapäevaelust, siis see ikka mõjutab meid ja paneb võrdlema ja mõtlema, miks minul alati nii ei ole. Ka üleüldine infotulv ning keerulised olukorrad maailmas on inimestele lisakoormuseks ja suurendavad stressi.

Tiina tunnistas, et pikaaegne stress ja ülekoormus on põhjustanud ebameeldivaid füüsilisi sümptomeid. “Kui olen olnud pikema perioodi vältel ülekoormatud, tekib esimese asjana peavalu. Pikaajalise stressiga ka iiveldus ja kõht annab tunda. Ja kui sul on paha olla, siis kaob ka tuju, sest füüsiline ja vaimne enesetunne on ju omavahel seotud. Kuna minu töö on loominguline, siis see ongi selline kibe-magus protsess, mis samal ajal rõõmustab kui ka pingestab ning paar korda aastas tuleb tõesti sein ette, kus kõike on korraga liiga palju. Täielik läbipõlemise tunne,” kirjeldas Tiina, kuidas pikaaegne stress ja ülekoormus on tervist mõjutanud.

Tiina Talumees tõdes oma kogemusest, et on suur erinevus, mida jaksab teha 20-aastane naine võrreldes 50-aastase naisega. “Me üritame liiga palju asju ühte päeva ära mahutada! Ülikoolis võisin nädal aega järjest väheste unetundidega hakkama saada, teha kaks kursust korraga ning unetust ööst väga ruttu välja tulla. Praeguses eluetapis annab üks halvasti magatud öö ikka pikalt tunda ning ma ei saa enam unetundide arvelt tööd teha,” ütles moelooja.

Stress ja ülekoormus võivad viia mitmete tervisemuredeni

SYNLAB Eesti poolt läbi viidud uuring kinnitas samuti, et Eestis elevate naiste peamine tervisemure on seotud ülekoormuse ja stressiga. Seda peavad kõige suuremaks tervisemureks 68% naistest. “Pikaajaline stress ja ülekoormus võivad oluliselt inimeste tervist mõjutada,” lausus SYNLAB Eesti laboriarst Anneli Raave-Sepp. Stress ja ülekoormus võivad viia psühholoogiliste probleemideni, näiteks ärevuse ja depressioonini, kuid ka põhjustada füüsilisi vaevused, näiteks kõrgenenud vererõhku, südamehaigusi, seedehäireid. “Oluline on võtta kasutusele ennetavaid meetmeid stressi ja ülekoormuse leevendamiseks, alustades üldise koormuse vähendamisega, kasutada stressijuhtimise tehnikaid, regulaarselt liikuda ning vajadusel kasutada ka professionaalset abi,” tõi dr Raave-Sepp välja.

Arst nentis, et sageli on naised need, kes enne saadavad oma elukaaslase või lähedase tervisekontrolli, kui et ise arsti juurde aja panevad. Ka SYNLABi uuring kinnitas, et pooled naistest mõjutavad regulaarselt abikaasa või elukaaslase terviseotsuseid. “Kuigi oluline on lähedastele meelde tuletada regulaarse tervisekontrolli vajalikkust, ei tohi seejuures unarusse jätta iseenda tervist ja heaolu. Sageli tuntakse end väsinuna ülekoormuse, liigselt suure vaimse ja füüsilise pingutuse või unehäiretest tulenevalt, kuid väsimus võib olla ka mitmete haiguste ning vitamiinide ja mineraalainete puuduse tagajärg,” tõi dr Raave-Sepp välja.

Küsi abi kohe, kui avalduvad esimesed stressi ilmingud

Tiina Talumehe sõnul pole stressi täielikult vältida võimalik, kuid stressist ja pingelistest olukordadest on aidanud tal välja tulla mõttetöö iseendaga, piisav puhkus ja professionaalne abi. “Iseennast lõputult diagnoosida pole mõtet. Värske õhk, füüsiline koormus ja iseendale aja andmine on hädavajalik, aga kui oled raskelt omadega ikkagi jännis, on kindlasti kellegi abi vaja. Olgu see siis lähedane isik, teraapia või arst, kelle poole pöörduda, lausus Tiina. Ta lisas, et tavaliselt hakatakse oma elu muutma siis, kui stressi tõttu igapäevased toimetused juba üle jõu käivad, kuid tegelikkuses, võiks esimeste stressi ja üleväsimuse märkide saabumisel teha elus vajalikud korrektuurid, et läbipõlemist vältida.