VIDEO I Kuidas arvutilauda seadistada?

Kui töötad arvutilaua taga, on pinged kerged tekkima. Füsio-, manuaalterapeut/kiropraktik Priit Kõrve annab nõu, kuidas seadistada oma arvutilauda nii, et tööd oleks mugav teha ja pingeid ei tekiks.

Kõrve ütleb, et on mitmeid tööasendeid – istudes, seistes, vahepealsed kõrgused. Aga kõige põhilisem on arvutilaua taga istumine. Ideaalis võiks olla reguleeritava kõrgusega laud. Hea, kui elektriliselt reguleeritav – saab tõsta kõrgemale või allapoole. See vähendaks juba paljude probleemide teket ja saaks end õigemini arvutilaua taha seada.

Ka toolikõrguse muutmine võib üht-teist päästa, aga kui neid kombineerida, on kõige parem.

Istudes peaks selg olema ilusti toestatud, käed, selliselt, et küünarnukid on kergelt toestatud, nii on turi ja õlad vabamad. Nii on turi võimalikult pingevaba.

Kõrvele meeldib sisselõikega laua disain, kus saab asendi kohe õigeks ega pea kasutama lisatugesid küünarnukkidele. Turi, kael ja õlad on kohe vabamas asendis.

Kui on sirge laud, on abiks erinevad käetoed. Mõned käivad laua küljes ja toestavad. Kõrvele meeldivad variandid, kus on käel tugede abil ka vaba liikumine. Nii saab mugavalt õige asendi kätte.

Paljud kasutavad sülearvutit. Kõrve soovitab põhitöö tegemiseks panna lisaekraan, klaviatuur ja hiir. Ta selgitab, et väike ekraan ei ole töö tegemiseks hea, eriti kui on palju informatsiooni ja faile. Reisile kaasa võtmiseks on ka kerged klaviatuurid, mida arvutile juurde panna, et elu mugavamaks teha.

Millisel kõrgusel peaks olema arvutiekraan? Kõrve ütleb, et kui istume, peaks ekraanikõrgus jääma silmade kõrgusest natuke allapoole, et põhitöötsoon jääks 15-30 kraadise nurga alla. Ehk ei vaata üles, ega ka otse, vaid kerge alla kallakuga. Nii ei väsi silmad nii kergesti ega teki kaelapiirkonda pingeid.

Oluline on kasutada ergonoomilisi hiiri, mis tekitavad vähem pingeid randmes ja küünarvarres.