STAR FM FOTOD I Dr Siim Simmo: arsti elukutse on mõeldud selleks, et inimesi aidata, mitte tema üle kohut mõista

Star FM Hommikuprogrammi külastas Eesti üks nõutumaid tipp-plastikakirurge dr Siim Simmo. Hommikuprogrammis tuli juttu valesti läinud iluoperatsioonidest, aga ka noortest, kes tunnevad, et on sündinud vales kehas ning sellest, mida kujutab endast plastikakirurgi töö tegelikult.

Rääkides Eesti ja Türgi operatsioonide hinnavahest, siis küsimus on tööjõu kuludes

Dr Simmo nentis hommikuprogrammis, et väga palju tehakse iluoperatsioone välismaal. Näiteks Türgi on läinud seda teed, et on arendanud oma turismi, teinud mitmeid viietärni hotelle ning on leidnud hea võimaluse tegeleda meditsiiniturismiga. Ta tõi välja, et rääkides välismaal tehtavate operatsioonide probleemidest, siis kahjuks jõuavad nii Eesti, Soome kui ka teiste Euroopa kirurgideni ka õnnetuid juhtumeid, mis Türgis aset leiavad. „Protsent, mis jõuab järelravile või meie haiglatesse, on päris suur,“ sõnas ta ja lisas, et näiteks Soomes oli hiljuti juhtum, kus naine käis Türgis rinnavähenduslõikusel. Kõik oli arstidega kokkulepitud, kuid üles ärgates olid rinnad ikka veel sama suured, vähendatud oli hoopis magu.

„Kaks operatsiooni aeti omavahel sassi. Probleem oli veel ka selles, et tekkisid põletikud. Kuna Türgis ei saadud temaga hakkama, transporditi naine lõpuks Soome, kus ta oli kolm kuud intensiivis. Õnneks jäi ta siiski ellu,“ rääkis dr Simmo. Rääkides Türgi ja Eesti iluoperatsioonide hinnavahest, selgitas dr Simmo, et kuigi mõlemas kohas maksavad vahendid, rinnaimplantaadid ning opitoa sisustus sama palju, siis küsimus on tööjõu kuludes. Näiteks Soomes on tema sõnul kallid tööjõukulud. „On selge, et sealt tulebki sisse hinnavahe. Türgis on aga tööjõukulud praktiliselt samad nagu Eestis. Kui tahad saada kasumit, siis sa kas oled butiik, et teed kallilt ja vähe või siis teed palju ja soodsalt. See on äri mõte,“ selgitas ta.

Ka parimatel kirurgidel ei pruugi alati kõik õnnestuda

Dr Simmo tõdes, et ka Eestis tuli alles mõni aeg tagasi vastuvõtule naine, kes oli käinud Türgis operatsioonil ja sattus seejärel Eestis haiglasse. Probleem peitub tema sõnul selles, et arstid ei tea täpselt, mida Türgis tehakse või tehtud on. „Tüsistusi või seda, et lõikused võivad halvasti minna, võib juhtuda igaühel. Ka kõige parematel kirurgidel ei pruugi alati kõik asjad õnnestuda nii nagu sooviks. Küsimus on selles, et sa ei saa selle lõikava arstiga kontakti ning tekkida võib ka keeleline probleem. Türgis on kindlasti ka häid kirurge, aga nende hinnad on kindlasti kallimad kui siin Eesti omadel,“ leidis ta.

Tüsistusi või seda, et lõikused võivad halvasti minna, võib juhtuda igaühel. Ka kõige parematel kirurgidel ei pruugi alati kõik asjad õnnestuda nii nagu sooviks.

Arsti elukutse on mõeldud selleks, et inimest aidata

Küsimusele, mida teeks dr Simmo, kui tema vastuvõtule tuleks mittebinaarne noor ning paluks ennast ümber lõigata, vastas ta, et tema isiklikult näiteks 17-aastast ei lõika ja arvas, et seda ei tee Eestis keegi. Kui inimene on aga 18-aastane täiskasvanud inimene, siis tema kohtumõistjaks ennast ei pea. „Meie tahame inimest aidata. See on tegelikult väga raske teema ja peame nendest inimestest ka aru saama, kes nii tunnevad. Minu juurde tulevad paljud sellised noored inimesed koos enda vanematega. Ma tavaliselt püüangi öelda, et tulge koos vanematega. Kui vanemad toetavad, siis püüame neid aidata. Aga lapsi me ei lõika.“

Dr Simmo selgitas, et tavaliselt ei näe operatsioonile tulek sedasi välja, et täna mõtlen ja homme tulen. Enamjaolt ollakse sellele mõeldud aastaid ning ka vanemad on sellest teadlikud. Kui inimene kirurgi uksest sisse astub, siis keskmiselt on ta selle teemaga tegelenud umbes 5-6 aastat ning reeglina on käidud ka psühholoogi juures. „Eestis on meil ka vastav komisjon, seal on järjekorrad kuskil kolm aastat. Soomes on aga mindud seda teed, et nendesse komisjonidesse enam ei suunata, sest mis nemadki öelda oskavad. Tavaliselt kestab komisjonis käik 2-3 aastat. Alguses räägitakse inimesena, siis ta hakkab saama hormoonravi jne. Kui ta on selle kõik läbi teinud, siis võib teda ka opereerida,“ selgitas ta ja lisas, et arstid ei ole kohtumõistjad. Nemad ei saa hinnata, mis teine inimene on. „Arsti elukutse on mõeldud siiski selleks, et inimest aidata, mitte tema üle kohtu mõista.“

„Arsti elukutse on mõeldud siiski selleks, et inimest aidata, mitte tema üle kohtu mõista.“

Arstiteaduskonda sisse saamine on väga raske

Tipp-plastikakirurg tõi välja, et ta on mitu korda mõelnud, et kui ta oleks kunagi läinud finantsalasse või majandusse, oleks tema elu olnud väga palju lihtsam. Ta selgitas, et tänapäeval on arstiõpingud suures osas suur tuupimine. Esimestel aastatel loogikaga läbi ei löö, vaid tuleb istuda ja õppida. „Inimesed arvavad, et kui oled plastikakirurg, siis teda ümbritsevad suurte rindadega naised ja Ferrarid. Tegelikkus on see, et selleks, et sinna jõuda, pead käima läbi tulest, veest ja vasktorudest. Õppimise aeg on pikk ja meditsiin väga hierarhiline. Ka arstiteaduskonda sisse saamine on väga raske.“

Elu läheb mööda ja siis mõtled, et kus ma olin

Dr Simmo sõnas, et käis hiljuti puhkusel ja luges raamatut. Ta nentis, et nii hea oli lihtsalt lugeda, sest igapäevaselt tööd tehes, ei jää mitte millekski aega. „Siis ongi nii, et elu läheb sinust mööda ja mõtled, et kus mina siis olin.“

Ta rääkis, et on ette tulnud ka neid kordasid, kus tullakse kabineti uksest sisse ja ähvardatakse kohtuda. Ta arvas, et tulevikus võtab iga arst vähemalt ühe kohtutee oma karjääri jooksul ette. „See on trend. Inimesed nõuavad oma õiguseid ja sa ei tohi eksida. Sul on koguaeg peas sinu kurvemad juhtumid või asjad, mis ei ole hästi läinud. Inimesed, kes sind kallistavad, neid on palju, aga need ei jää meelde. Meelde jäävad need, kus on olnud probleem. Mida rohkem sa lõikad ja töötad, seda rohkem on sul selliseid patsiente,“ nentis ta.

FOTOD: GOODNEWS, EVELIN KRUUS