Avaleht Toitumine Kuidas valida tervislikumat kiirtoitu?
Kuidas valida tervislikumat kiirtoitu?
Toitumine
0

Kuidas valida tervislikumat kiirtoitu?

0

Eestis on kiirtoidukohtade arv aasta-aastalt kasvanud ning seeläbi on suurenenud ka kiirtoidu tarbimine: võileibu, burgereid, pizzat saab nii kiirtoidukohtades koha peal süüa, kaasa osta kui ka kulleriga koju või kontorisse tellida. Kuigi toidukohtade menüüst leiab ka värskeid salateid ja wrappe, langeb tarbijate valik enamasti siiski pisut tummisema võileiva või burgeri kasuks.

Subway Eesti arendusjuhi Ats Raigla sõnul on näiteks võileibade müügistatistika iga tegutsemisaastaga kasvanud – seda on toetanud nii ostukohtade arvu kasv kui ka tarbijate teadlikkus valida järjest tervislikumat kiiresti valmivat toitu. “Rahvusvaheliste kiirtoidukettide menüüd on igal aastal muutunud – tarbijad nõuavad järjest väiksema soola- ja rasvasisaldusega tooteid – see on igati tervitatav, sest kiirtoit saab olla ka tervislikum,” nentis Raigla.

Subway arendusjuht tõi esile, et eestlased eelistavad eriti kanalihaga võileibu, mis moodustavad kogu ostustatistikast enam kui kolmandiku. “2017. aasta esimese kuue kuu populaarseimateks toodeteks oli Subway Eesti võileivapoodides jaapanipärase teryaki kana või mahedam kanafilee võileib, mida tellitakse vaieldamatult üle Eesti kõige enam,” tõi Raigla esile, nentides, et tarbijad tellivad meeleldi rohkete köögiviljadega võileibasid ning tihti loobutakse näiteks lisakastmetest.

Kuidas valida tervislikumat kiirtoitu?

Võrdle kalorite ja rasvade hulka: levinumate burgerikettide kanaburgerid sisaldavad 380-677 kcal millest vähemalt 11 g, aga mõningal juhul lausa üle 40 g moodustavad rasvad.

Kihiline kanafilee võileib sisaldab samas keskmiselt kolmandiku võrra vähem kaloreid – 300 kcal – ja enam kui 3 korda vähem rasvu (3-4 grammi) kui kanaburger, kusjuures populaarsetes võileivarestoranides saab kalorite vähendamiseks paluda kastmeid eraldi lisada või lisamata jätta, burgerikohtades on see võimalus vähelevinud.

Jälgi toodete kiudainete sisaldust

Kiudained aeglustavad organismis glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu, soodustavad kolesterooli väljutamist ja toidumassi edasiliikumist peensooles. Kiudaineid leidub vaid taimedes: näiteks tselluloosi ja pektiini sisaldavad peamiselt täisteratooted, puu- ja köögiviljad ning kaunviljad. Täiskasvanud inimene peaks päevas tarbima 25-35 g kiudaineid.

Keskmine kanaburger sisaldab 2-3 g kiudaineid, kahe kuklipoolega kanavõileib aga vähemalt kaks korda enam ehk keskmiselt 5-6 grammi.

Kui suurte burgerikettide tooted ei sisalda enamikes toodetes värskeid köögivilju, siis värskelt valmistatavatesse võileibadesse on üldjuhul võimalik juurde lisada kapsa- või salatilehti ja tomativiile, mis muudavad eine mahlasemaks ja tervislikumaks.

Uuri, kas tootes on vajalikke proteiine

Valgud aitavad organismil kasvada ja arendada, osaledes aktiivselt antikehade tootmises ja aidates tagada tugevamat immuunsüsteemi. Valkudega on soovitatav katta 10-15% päevasest toiduenergiast.

Valkude võrdluses on populaarsed kanaburgerid ja kihilised värskeltvalmistatud kanavõileivad peaaegu võrdsed, sisaldades kõik 20-21 grammi valku, mis moodustab ca 40% inimese päevasest valguvajadusest.

Soolad

Inimene vajab ööpäevas 3-5 grammi n-ö keedusoola, mida tavaliselt on juba toiduainetes looduslikul kujul, mis tähendab, et soola lisamine pole tervislikkuse seisukohast vajalik. Keedusoolas on eelkõige kahjulik naatrium, mis võib liigsel tarbimisel kaasa tuua kõrvalmõjusid nagu kõrgvererõhutõve, neerude töö halvenemist, liigset koormust maole ning südamele.

Kanaburgerit süües saame naatriumi ühendeid 1,7-3,9 grammi. Samas mahus kanavõileib sisaldab aga kuni 1,5 grammi soolasid. Ometigi saaks soola kogust vähendada, asendades näiteks kastmed värskete köögiviljadega, mis annaksid samaväärselt toidule mahlasust.

Mis on värskem?

Enamik burgerikohti ei võimalda ise valida, mida burger täpselt sisaldada võiks ning tarbija saab valida konkreetsetest menüüs olevatest toodetest endale sobivaima. Enamik burgeripakkujaid valmistavad vähemalt tipptundide eel teatud koguse burgereid valmis, mis tähendab, et tarbijatena ei tea me, kas burger on meil soojendusletil oodanud 10 minutit või pool tundi.

Värskeid võileibu ja wrappe pakkuvad toidukohad võimaldavad aga tarbijatel ise koostisosi valida, suurendades valikuvabadust ja võimalust muuta enda söögikord värskemaks, tervislikumaks ja personaalsetele eelistustele vastavaks.

Samas eelpakendatud võileivad on jällegi erineva kvaliteeditasemega, sisaldades tihti rohkem säilitusaineid ning olles kaotanud enda värskuse.

*** Võrdluses on aluseks võetud Eestis tegutsevate populaarsete toitlustusettevõtete tooted ja nende toiteväärtused.

mm

Kommentaarid