Avaleht Tervis Veresuhkru tase on tähtis
Veresuhkru tase on tähtis

Veresuhkru tase on tähtis

Veresuhkru tase on tähtisDiabeet on oluline südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur. Tõenäosus, et diabeetikust täiskasvanul tekib mõni südametervise häire või infarkt on kaks kuni neli korda suurem võrreldes sellega, kes diabeeti ei põe.

Diabeet on küll ravitav, kuid kõrgenenud risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse jääb alles ka siis, kui veresuhkru tase on kontrolli all.
 
Mis on veresuhkur ja mis on diabeet?

Diabeet võib tõsta inimese veresuhkru taseme ohtlikult kõrgele. Enamus toidust mida sööme, muutub ainevahetuse käigus glükoosiks või suhkruks, mida organism kasutab energiaallika ehk “kütusena”. Kõhupiirkonnas asuv kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini nimelist hormooni, mis reguleerib vere suhkrusisaldust ning aitab glükoosil ja mitmetel muudel toitainetel jõuda meie keha rakkudesse. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama piisavas koguses insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis suhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb.

Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel ehk diabeetikutel on veresuhkru tase normist kõrgem. Eristatakse kaht tüüpi diabeeti: esimene tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet tekib enamasti lastel ja noorematel inimestel. Sel juhul on kõhunääre saanud kahjustada ega suuda enam insuliini toota. Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on peamiselt vanemate ja ülekaalus inimeste haigus. Nende pankreas küll eritab insuliini, kuid liigse kehakaalu tõttu on selle toime häiritud. Enamus suhkruhaigetest põeb teist tüüpi diabeeti.

Kuidas see tekib?

Diabeedihaigeid on maailmas enam kui 200 miljonit ning nende arv tõuseb kiiresti. Igal aastal sureb maailmas diabeedi tõttu sama palju inimesi kui AIDSi.
Eestis on diabeedihaigeid umbes 70 000, paljud neist on diagnoosimata.

Diabeedi riskitegurid on näiteks järgmised:

  • pärilikkus: kui seda haigust esineb lähisugulastel;
  • liigne kehakaal, kõhukus;
  • rasvade kogunemine peamiselt kõhupiirkonda: vööümbermõõt meestel suurem kui 102 cm ja naistel üle 88 cm;
  • kõrge vererõhk;
  • ainevahetushäire;
  • podagra.

Elustiili muutuste ja ravimitega on võimalik diabeedi algust suurel määral edasi lükata või selle arengut   oluliselt pidurdada. Siin on taaskord olulised kehaline aktiivsus, hoolikalt koostatud toidusedel ning normaalne kehakaal.

Iga inimene peaks oma veresuhkru taset mõõtma korra aastas, riskirühma kuulujad võiksid seda teha sagedamini.

Allikas: Arst.ee 

Kommentaarid