60 aastat arstiabi Järvel: mõned tahtsid just Raudteehaiglasse ravile
4. augustil sai 60-aastaseks endine Tallinna Järve haigla, tänane Ida-Tallinna Keskhaigla Järve õendus- ja hooldusabikliinik.
Just 4. augustil 1961 võeti Järve ja Rahumäe roheluse rüpes asuvasse Raudteehaiglasse vastu esimene patsient. Pika ja väärika ajaloo jooksul on sünnipäevalaps kandnud mitut nime. Haigla rajati raudtee vahetusse lähedusse ja asus Nõukogude Liidu perioodil otse Riia raudteekonnal. Seetõttu kandis see ka ametlikku nime Balti raudteekonna haigla. Inimesed teadsid seda lihtsalt Raudteehaiglana ja pidasid haiglast väga lugu.
„Vahel olid mõnele patsiendile lausa väljakirjutatud need päevad, mil Raudteehaigla oli linnas valvehaigla, et saaks kasvõi erakorralise patsiendina sinna statsionaarravile. Tähendab: töökas ja usaldusväärne personal oli oma mainet õigustanud,“ kiidab pikaaegne Järve haigla peaarst Helle Mäeltsemees toonast ravitööd.
1990. aastatel kandis kliinik nime Tallinna Järve haigla. 2001. aastal liideti haigla Ida-Tallinna Keskhaigla koosseisu ja nimetati ümber õendus- ja hooldusabikliinikuks.
„Olen uhke selle üle, et just Tallinna Järve haigla oli esimene haigla Eestis, kes pühendus terviseedendusele ja liitus tervist edendavate haiglate maailmavõrgustikuga. Olime Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ekspertidele tänuväärsed kaastöötajad. Entusiastlik ja tänini selles valdkonnas rahvusvahelise mainega dr Tiiu Härm oli toona asendamatu,“ meenutab dr Mäeltsemees.
Järve haiglal on Eesti inimeste tervisele tagasi turgutamises olnud aastakümneid oluline roll. Õendus- ja hooldusabikliinikus leevendatakse patsientide vaevusi ja õpetatakse edaspidi iseseisva eluga toime tulema. Eesti ühes suurimas õendus- ja hooldusabikliinikus on tänasel päeval patsientidele 130 voodikohta ja 12-kohaline hospiits.
“Suurem osa patsientidest suunatakse meile ITK aktiivravi osakondadest, väiksem osa perearsti või eriarsti saatekirjaga. Meie eesmärk on püüda taastada või säilitada patsientide tervislikku seisundit ja toimetulekuvõimet raske trauma või haiguse järel ning valmistada inimesi ette koju või hooldekodusse minemiseks. Neid, kelle tervis taastumas ja kes kodusele ravile suunduvad, abistavad vajadusel koduõendusteenusega meie õed. Kliiniku meeskonda kuuluvad lisaks meedikutele ka sotsiaaltöötaja, hingehoidja ja tegevusjuhendajad,” selgitab direktor Eve Karmo kliiniku tööd.
“Järvel loodi ka EELK Diakoonia haigla järel teisena Eestis hospiitsosakond, mis eelmisel aastal tegi läbi põhjaliku uuenduskuuri. Loodan, et hubasem interjöör aitab väga raskes seisus patsientidel end veidigi paremini tunda. Meie hospiitsravi meeskond teeb kõik võimaliku, et toetada nii patsienti kui ka tema lähedasi elu viimastel hetkedel,“ lisab Eve Karmo.
