Südamearst Toomas Hermlin: vanadus ei pea tähendama elukvaliteedi langust
Suur osa Eesti eakatest loobub enda eluiga pikendamast kümne või isegi rohkema aasta võrra. Kardioloogide sõnul aitaks õigeaegne perearsti poole pöördumine parandada tuhandete meeste ja naiste elukvaliteeti. 22. veebruaril toimuv ülemaailmne südameklapihaiguste teadlikkuse tõstmise päev tuletab meelde, et kõik üle 75-aastased peaksid iga laskma kontrollida enda südametegevust, et võimalik probleem aegsasti tuvastada.
Südame-veresoonkonnahaigused, mille sekka kuuluvad ka südameklapirikked, on maailma suurim surmade põhjustaja. Aordiklapi stenoos on südameklapihaigus, mille ravimata jätmine võib lõppeda surmaga. Ometi väldivad paljud eakad arsti juures käimist isegi pärast rindkere valude, hingamisraskuste ja peapöörituse esinemist. „Perearsti visiiti edasi lükates loobuvad inimesed võimalusest elada paremini ja kauem,“ lausus kardioloogiliste raviprotseduuridega tegelev vanemarst Toomas Hermlin, kes on enda pika karjääri vältel Tartu Ülikooli Kliinikumis ravinud sadu klapiriketega patsiente.
Hermlini sõnul on perearstidel ja kardioloogidel oluline ülesanne võimalikele patsientidele ning nende lähedastele tutvustada ja meelde tuletada südameklapihaiguste sümptomeid ning tagajärgi. Raskekujulise aordiklapi stenoosi ravimata jätmisel on kahe aasta möödumisel suremus 50%.
Südameklapihaigusi tuvastatakse tavaliselt rindkeres asuva aordiklapi läheduses esineva süstoolse kahina põhjal. Stetoskoobiga patsiendi südame kuulamisel haiguse tunnuste avastamisel peaks perearst saatma patsiendi kardioloogi juurde täiendavasse kontrolli.
„Tõhusat ravi on võimalik saada ka üle 80-aastastel patsientidel,“ sõnas Hermlin. Sobivaima ravi valib kardioloogide meeskond, kes hindab patsiendi kliinilisi ja anatoomilisi omadusi. Tavaliselt valitakse üks kahest ravimeetodist: avatud aordiklapi operatsioon või kateetrikaudne aordiklapi paigaldamine ehk TAVI (Transcatheter Aortic Valve Implantation).
Kardioloogide sõnul tähistab TAVI ravimeetod arengut tänapäeva meditsiinis, kuna seda minimaalselt invasiivset protseduuri on võimalik rakendada ka väga kõrges riskigrupis olevate patsientide ravimisel. Lisaks võimaldab meetod patsientidel kiiremini protseduurist taastuda ja tavaelu juurde naasta.
Eesti esimene TAVI protseduur viidi läbi Tartu Ülikooli kliinikumis 2014. aasta juunis 85-aastasel naispatsiendil. Hermlini sõnul on aastate vältel näidustused laienenud – TAVI protseduuri on nüüd võimalik viia läbi ka juhtudel, kus operatsioon on patsiendi jaoks keskmise või madala riskiga.
Hinnanguliselt on Eestis igal aastal TAVI protseduuri vajavaid patsiente ligikaudu 200, kuid näiteks eelmisel aastal viidi protseduur läbi 60 korral.
Erinevates riikides korraldatud uuringute järgi esineb südameklapihaigus umbes 2,5 protsendil kõigist inimestest ja enamjaolt üle 75-aastastel inimestel.
Aordiklapi stenoos esineb tavaliselt eakatel, kuna kaltsium koguneb pika aja jooksul aordiklapile, mille tulemusena klapp aheneb ega saa enam korralikult avaneda ja sulguda – selle avaus kitseneb. Aordiklapi kahjustuse tulemusena ei saa veri tavapäraselt südamest aorti liikuda – süda peab vere pumpamiseks suurema jõuga kokku tõmbuma. Teatud aja jooksul on süda võimeline seda tegema, kuid aja möödudes vatsake nõrgeneb ning seejärel suureneb ja võivad tekkida tagasipöördumatud muutused. Seetõttu kogevad patsiendid hingamisraskuseid, väsimustunnet, valusid rinnus, peapööritust ja minestamist.
Haiguse all kannatavad inimesed peavad piirama füüsilist aktiivsust, mille tõttu nende elukvaliteet halveneb. Ravimata raskekujuline haigus muutub aja jooksul ohtlikumaks ja võib lõppeda südamepuudulikkuse või isegi äkksurmaga. Keskmise eluea kasvades muutuvad südameklapihaigused üha suuremaks probleemiks. Haiguse esinemine võib 2040. aastaks kahekordistuda ning 2060. aastaks isegi kolmekordistuda.
Ainuüksi Euroopa lääneriikides diagnoositakse igal aastal umbes pool miljonit uut aordiklapi stenoosi juhtumit.
