Avaleht Tervis PANE TÄHELE! Kõige kindlam on sõlmida elukindlustus noorena
PANE TÄHELE! Kõige kindlam on sõlmida elukindlustus noorena

PANE TÄHELE! Kõige kindlam on sõlmida elukindlustus noorena

Mida noorem ja tervem on inimene, seda sagedamini jääb elu kindlustamine vaid sõnakõlksuks. Pigem sõlmitakse õnnetusjuhtumikindlustus, sest peljatakse kukkumisi või autoõnnetusi. Tegelikkuses näitab aga statistika, et ligi 80% juhtudel on Eestis surma põhjuseks mõni raske haigus. Sellistel puhkudel õnnetusjuhtumikindlustus paraku ei aita, vaid abiks saab olla elukindlustus.

Elukindlustuse statistikast joonistub välja kurb pilt, kus ka täies elujõus inimesed järsku haigestuvad ja surevad või kaotavad töövõime. Meenub üks 35-aastane meesterahvas, kes suri kardiaalsesse äkksurma ning kelle laenusumma – 35 500 eurot hüvitati. Või 33-aastane naisterahvas, kes haigestus kõrgesse palavikku ja köhasse ning sattus seetõttu haiglasse. Seal aga tuvastati raske haigus ning ta suri haiglas – hüvitis lähedastele 25 000 eurot. Mõtlemapanev oli ka juhtum ühe 44-aastase naisterahvaga, kellele pärast rinnavähioperatsiooni määrati puuduv töövõime, hüvitiseks 57 500 eurot.

Kõik need näited ilmestavad igapäevaelu. Me ei tea kunagi, millal võib tabada raske terviserike. Ainult õnnetusjuhtumikindlustusest siin paraku ei piisa.

Õnnetusjuhtumikindlustuse puhul makstakse hüvitist ainult traumade ja õnnetuste korral, näiteks lihaste rebestused või luumurrud. Oluline on märkida, et õnnetusjuhtumikindlustuse lepingusse valitud surmahüvitist makstakse samuti ainult õnnetusest põhjustatud surma korral, näiteks kukkumine või autoavarii. Statistikaameti andmed aga näitavad, et 2019. aastal suri Eestis 15 401 inimest. Kõige levinumateks surma põhjusteks olid vereringeelundite haigused, millesse suri 7658 inimest, pahaloomuliste kasvajate tõttu suri 3900 inimest. Samas kui õnnetuste tagajärjel suri möödunud aastal 769 inimest, neist liiklusõnnetuste tagajärjel 51.

Tihti arvatakse, et ka terviserike on õnnetus, kuid tegelikkuses loetakse seda haiguseks. Seetõttu aitab terviserikke korral siiski elukindlustus koos võimalike lisakaitsetega. Näiteks ERGOs pakume puuduva töövõime kaitset, mis aitab katta igapäevaseid kulusid, kui sa õnnetuse või haiguse tõttu muutud töövõimetuks. Elukindlustuse lisana võiks kaaluda ka kriitiliste haiguste kaitset, millest on abi näiteks insuldi, infarkti, pahaloomuliste kasvajate või teiste raskete haiguste tagajärgede leevendamiseks.

2019. aastal määrati raske haiguse tagajärjel tekkinud sügav puue 1072 eestimaalasele, kusjuures kõige sagedasemaks põhjuseks olid psüühika- ja käitumishäired, millele järgnesid vereringeelundite haigused. Kahjuks ei tajuta elukindlustuse vajalikkust aga sageli enne, kui haigus või kurvemal juhul surm käes on.

Kõige kindlam on sõlmida elukindlustus noorena, sellele peaks mõtlema juba 30ndates eluaastates – siis on tervis korras, ollakse aktiivsed ja üldjuhul ei ole stress ning sellega kaasnevad haigused veel üle pea kasvanud. Samuti loob enamus inimesi kolmekümnendates oma pere, võetakse laenu, saadakse lapsi – need ongi (või vähemalt võiksid olla) põhilised põhjused, miks noor inimene peaks oma elu ära kindlustama. Kui sind tabab ootamatu haigus või õnnetusjuhtum ning pere jääb oma tugitalast ilma, siis on šokk niigi üüratu. Parem on perelt võtta see lisa murekoorem, kuidas finantsiliselt hakkama saada ja kasvõi matused ära korraldada.

Olen tihti põrkunud arusaamaga, et elukindlustus on väga kallis. Tegelikkuses aga ei peagi elukindlustust tegema mitme miljoni peale. Piisab ka 30-50 000 eurosest hüvitissummast, sest kui see jaotada palgaks, mis perel kindlustatu surma korral saamata jääb, saab keskmine Eesti pere mitu aastat jätkata oma senist elukvaliteeti ja neil jääb piisavalt aega uue elukorraldusega kohaneda. Kindlustussumma valimisel võikski lähtuda oma tänasest sissetulekust.

Praeguse koroonaohu valguses on lisaks kasulik teada, et elukindlustuslepingu mõistes ei ole viirushaigus force majeure ehk vääramatu jõud, mis välistaks kaitse. Kui peaksidki haigestuma koroonaviirusesse või näiteks grippi, siis elukindlustus on taastumisel hüvitissumma ulatuses abiks, kui vastav kaitse selleks on valitud. Tasub aga tähele panna, et lepingu sõlmimisel soovib kindlustusselts üldjuhul infot olemasolevate haiguste kohta. Seega kui haigusnähud juba ilmnevad, on hilja kindlustusse pöörduda.

ERGO elukindlustuse riskijuht Marek Viik