Avaleht Tervis Vajame südametervislikku keskkonda
Vajame südametervislikku keskkonda
Tervis
0

Vajame südametervislikku keskkonda

0

Heart ShapeMaailma rahvad soovivad, et tähelepanu keskmesse seataks südametervislik keskkond. Seda on vaja, et vähendada enneaegset suremust südamehaigustesse, mis on tapjaks number üks kogu maailmas.

Maailma Südamepäeva puhul on enam kui 1000 inimest üle maailma allkirjastanud petitsiooni, mis kutsub riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhte tunnistama südametervisliku keskkonna tähtsust ning vähendama kahju, mida südameveresoonkonna haigused tekitavad. Südame-veresoonkonna haigused, sealhulgas insult, on maailmas tapjaks number üks.

Vähemalt 80% enneaegsetest surmadest, mis on põhjustatud südameveresoonkonna haigustest ja insuldist, saaks ära hoida, vähendades tubakatarbimist, alkoholi ja soola liigkasutust, alandades kõrgenenud vererõhku ja tõstes füüsilist aktiivsust.

Kuid liig sageli asetatakse kogu elustiili muutmisega ja pahedega seotud vastutus vaid inimese enda õlgadele. Liig sageli unustatakse, et väga paljudel inimestel pole alati võimalust teha õigeid valikuid, sest neid ei soosi kodu, töökoht, kool või ümbruskond.

Näiteks inimesed, kes elavad linnastunud keskkonnas, on pidevalt kiirtoidu reklaamide mõjualas. Ebaturvaline ümbruskond soosib istuvat, nelja seina vahel kulgevat elustiili. Inimesed vajavad valgustatud ja omavahel seotud liikumisradasid, mis ühendaksid jalutuskäigu kaugusel olevaid poode, kohvikuid, töökohti, koole, parke ja kodu.

Maailma Südameföderatsiooni üks juhtidest Johanna Ralston kutsub riikide liidreid üles looma keskkonda, kus südametervislik valik poleks raskeks valikuks. Tuleb näiteks keelata suitsetamine parkides ja tubakareklaam, eemaldada kiirtoidu reklaamid ning parandada tervishoiusüsteemi. Need on reaalsed ja lihtsad meetmed, mis töötavad.

Näiteks Pariis ongi juba välja kuulutanud, et keelab mõnes pargis suitsetamise ära. Bogotas pannakse laupäevadel autoliikluse jaoks kinni peatänavad, et inimesed saaksid olla füüsiliselt aktiivsemad – seda võimalust kasutab 10% linna elanikest ja väga suurel hulgal inimestel aitab see täita kasvõi minimaalse päevase liigutamise normi.

New York tekitas Times Square kandis ja ka teistes linna osades jalakäijatele mõeldud alad. Tulemuseks oli see, et jalakäijate hulk suurenes 11% ja tühjaksjäänud kauplusepindade arv vähenes sealkandis poole võrra. Tervislik keskkond on ka majanduslikult kasulik!

mm

Kommentaarid