Eesti teadlaste osalusel jõuti läbimurdeni Alzheimeri ravis
Teadlased Tallinna Ülikoolist, Karolinska Instituudist, Lundi Ülikoolist ja Cambridge’i Ülikoolist on avastanud, et inimese Brichos valgul on võime takistada närvikoe- ja ajukahjustuste teket Alzheimeri tõves.
Professor Jan Johansson ja Jenny Presto veavad edukat koostööd Tallinna Ülikooli ja Rootsi Karolinska Instituudi vahel, juhtides mõlema riigi uurimisrühmi. Nende rühmad on aastast 2006 uurinud nii-öelda Brichos domeeni sisaldavaid valke.
Nüüd on Karolinska-Tallinna rühm koostöös Lundi ja Cambridge ülikoolidega jõudnud läbimurdeni. Hiirte ajukoest tehtud uuringud näitavad, et Alzheimeri tõvega seotud peptiid, amüloid beeta, vähendab õppimiseks ja mäluks vajalikke võnkeid ajus. Siiski leiti, et Brichos domeeni mõjul on võngete vähenemine täielikult ära hoitav. Rühm uuris ka amüloid beeta peptiidi omadusi katseklaasis Brichos domeeni koosmõjul ning leiti, et haigust pärssivad funktsioonid on seotud selle domeeni väga konkreetse funktsiooniga. Leiti, et Brichos domeen seondub amüloid beetaga, blokeerides nii peptiidi pinnad, mis muul juhul oleksid vastutavad neurotoksilisuse ja raku surma eest.
Alzheimeri tõbi on progresseeruv ajuhäire ja dementsuse levinuim vorm. Tänapäeval kasutatakse ainult sümptomaatilist ravi ja seega haiguse kulgu muutvaid ravimeid tõve vastu seni veel pole. „Me usume, et oleme leidnud meetodi, millega peatada Alzheimeri tõve areng selle väga olulises etapis. Nüüd tuleb edasi uurida ja hinnata selle meetodi potensiaali tõve ravistrateegiana,“ spekuleerivad teadlased.
Tulemustest kirjutati ka teadusajakirjas Nature Structural and Molecular Biology.
