Avaleht Tervis Enneaegsete laste tervisenäitajad jätkavad paranemist, Eesti kuulub Euroopa TOP 5 hulka
Enneaegsete laste tervisenäitajad jätkavad paranemist, Eesti kuulub Euroopa TOP 5 hulka

Enneaegsete laste tervisenäitajad jätkavad paranemist, Eesti kuulub Euroopa TOP 5 hulka

Vahetult rahvusvahelise enneaegse sünni päeva eel saabus hea uudis. Eesti Haigekassa poolt läbi viidud audit näitas, et enneaegsete laste tervisenäitajad jätkavad paranemist ning Eesti kuulub ka Euroopa TOP 5 hulka. Eriti hea meel oli teada saada, et kõige vähem tüsistusi on Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas sündinud enneaegsetel lastel.

Mõnda eriti rasket tüsistust on õnnestunud Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas vähendada eriti efektiivsel: soolekärbumist kuni 1,7 %-le (teistel on see näitaja 10%), raskekujulist ajuverevalndust 4,2%-le (teistel 9,5%) ning bronho-pulmonaalset düsplaasiat (kopsude kasvamise häiret) 10%-le (teistel 15%).

Juba üheksa aastat on tegutsenud Ida-Tallinna Keskhaiglas Perinataalkeskus, mis loodi Helsinki malli järgi. Perinataalkeskuse juhataja dr Ferenc Szirko sõnul ühendab keskus emadusnõuandlat, kus rasedad käivad regulaarselt kontrollis; sünnituseelset osakonda, kus ravitakse haigeid rasedaid; rasedate diagnostikakeskust, mis tegeleb ultraheliuuringutega; sünnitusosakonda, kus kahest saab kolm; vastsündinute osakonda, kus ravitakse haigeid lapsi ning vastsündinute reanimatsiooni, kus kantakse hoolt kõige nõrgemate eest.

Üle terve Põhja-Eesti tuuakse ITK Perinataalkeskusesse sünnitama naised, kellel sünnitus on alanud enne tähtaega. Üle-eestiline enneaegsuse määr on 5%, kuid ITK sünnitusmajas on see 8%.

„Perinataalkeskuse tööampluaa on väga lai ning iga aasta kogutakse sadu statistilisi andmeid töö kvaliteedi kohta. Traditsiooniks on siiski kujunenud, et sünnitusmajade pingerida tehakse ühe näitaja järgi – see on perinataalne suremus,“ tõi dr Szirko välja kõige peamise. See näitaja hõlmab surnultsündinud laste ja esimese elunädala jooksul surnud laste arvu, mida näidatakse 1000 sünnituse kohta. 1992. aastal oli see näitaja üle Eesti 20 ja alla 10 läks see näitaja 2000. aastal. Peale 2010. aastat on see näit kõikunud 4 ja 5 vahel. Dr Szirko lisas, et mullu oli  Ida-Tallinna Keskhaigla Perinataalkeskuses perinataalne suremuse näit 2,7 promilli. „Sellega püsime Helsinki Ülikooli Perinataalkeskuse kannul. Nende näit oli 2017. aastal 2,0 promilli,“ täpsustas dr Szirko.

Kõige nõrgemad on enneaegsed lapsed, keda pole võimalik ümber paigutada nii, et nende seisund transpordi ajal ei halveneks. Sellest tulenevalt sai Perinataalkeskuses läbi viidud muutusi, mis aitasid suruda perinataalset suremust alla 3 promilli. „Kui me kuulsime, et Helsinkis tuuakse vastsündinute reanimatsioon üle õue asuvast lastehaiglast sünnitusosakonda, siis otsustasime, et ka meie peame ära tegema viimase vangerduse. Keisrilõike operatsioonituba tuleb tuua ülalt korrus all, otse sünnitusosakonda – sünnitustubade ja lastereanimatsiooni kõrvale,“ tõi dr Szirko välja eduvõtme.

Juba teist aastat töötatakse ITK sünnitusmajas nii, et loomulikul teel või keisrilõike abil sündinud haige laps saab vajadusel otse intensiivravi osakonda. Intensiivravi osakonnas on lapsed mõistagi koos oma vanematega ühes ruumis.

Selge on see, et vaid ühe ainsa ümberkorraldusega laste tervisenäitajaid ei saa parandada. Dr Szirko lisab juurde, et tulemuste taga on aastatepikkune ja metoodiline töö mitmel rindel. Näiteks ravitulemustele on aidanud kaasa ka Baltimaade esimese rinnapiimapanga rajamine. „Tänu doonor-rinnapiimale on praktiliselt kadunud muidu enneaegseid lapsi sageli kimbutav potentsiaalselt surmav soole kärbumine,“ lisas dr Szirko.

Kiire arengu kindlustamiseks piisas eelmiste kümnendite ajal Helsinki Ülikoolihaigla kopeerimisest, kuid viimase kümnendi jooksul lisandus üks tõsine ja keeruline ülesanne. Meditsiiniteaduse kiire areng pakub iga päev uusi diagnostika- ja ravivõimalusi, millest kahjuks ainult väikeosa osutub perspektiivikaks. „Töötajate ülesandeks on selekteerida ja kiiresti kasutusele võtta häid praktikaid ning ära tunda umbteid ja nendest õigel ajal loobuda. Selle oskuse annab meile pikaajaline kogemus,“ kommenteeris dr Szirko.

Igal aastal sünnib maailmas enneaegselt 15 miljonit last – rohkem kui üks kümnest kõigist beebidest. 17. novembril tähistatakse rahvusvahelist enneaegse sünni päeva. See on võtmetähtsusega hetk, et pöörata kogu maailmas tähelepanu alla 5-aastaste laste surmade peamisele põhjusele – enneaegne sünd ja selle tagajärjel tekkinud tüsistused. Igal aastal kaotab maailm seeläbi ligi miljon inimest.

Kommentaarid